Permutatsioonid

Kursus „Tõenäosus­teooria ja matemaatilise statistika elemente”

Näide 1.

Mitu kolme­tähelist „sõna” saab moodustada tähtedest A, I, S, kui „sõnas” korduvaid tähti ei esine? Kirjutame need „sõnad” välja.

Korrutamis­lause põhjal on neid „sõnu” 3 · 2 · 1 = 6. Need on: AIS, ASI, IAS, ISA, SAI ja SIA. Leidke, millisel neljal „sõnal” neist on tähendus.

Kombinatoorika seisu­kohalt oleme näites 1 saanud kuus ühendit, mida nimetatakse permutatsioonideks kolmest elemendist. Üldiselt:

permutatsioonideks n erinevast elemendist nimetatakse nende elementide kõik­võimalikke erinevaid järjestusi.

Permutatsioonide arvu n erinevast elemendist tähistatakse sümboliga Pn ja see on korrutamis­lause põhjal n · (n – 1) · (n – 2) · … · 3 · 2 · 1.

Kõigi naturaal­arvude korrutist arvust 1 kuni arvuni n nimetatakse aga arvu n faktoriaaliks ja tähistatakse sümboliga n!.

n! = 1 · 2 · 3 · … · (n – 2) · (n – 1) · n.

Näiteks 4! = 1 · 2 · 3 · 4 = 24.

Permutatsioonide arv n erinevast elemendist leitakse seega valemiga

Pnn · (n – 1) · (n – 2) · … · 3 · 2 · 1 ehk Pnn!

Kui soovime, et valem Pn = n! annaks ka permutatsioonide arvu ühest elemendist, mis on loomulikult 1, siis peame defineerima, et

1! = 1.

Nüüd P1 = 1! = 1.

Tasku­arvutitel saab reeglina leida arvu faktoriaali. Selleks on klahv !, x! või n!.

Näide 2.

Leiame taskuarvutil \frac{50!\cdot40!\cdot5!}{28!\cdot60!\cdot8!}.

Tavaliselt ei ole taskuarvutid suutelised meeles pidama väga suuri arve. Juba korrutise 50! ⋅ 40! arvutamisel annab arvuti vea­teate. Seda on võimalik vältida, kui teha tehteid selles järje­korras, et vahe­tulemusi saab talletada. Nii sobib näiteks arvutus­skeem

50 !: 60 !· 40 !: 28 !· 5 !: 8 !=

ja tulemuseks on ≈ 0,029112.

Näide 3.

Leiame tõe­näosuse, et saame tähti A, A, L ja S juhuslikult järjestades tähendusega sõna.

Näite 1 ees­kujul vastust leida ei saa, sest korduvate tähtede oma­vahelisel vahetamisel ei muutu „sõna” pildis midagi. On aga võimalus kirjutada kõik need „sõnad” välja diagrammi „puu” abil (joon. 1.1) ning siis loendada nii kõik „sõnad” kui ka tähendusega sõnad.

Nii­moodi saame, et n = 12 ja k = 4.

Järelikult on otsitav tõe­näosus p = 4 : 12 ≈ 0,33.

Joon. 1.1

Ülesanded

Vastus. Tähendus või ees­nimi on neist .

Vastus. Ühe oktaavi noote saab läbi mängida  erinevas järjestuses.

Vastus. Tähendus on neist .

Vastus. Kümme osalejat saavad bussi siseneda  erinevas järje­korras. Kõik­võimalike variantide „läbi mängimiseks” kuluks  päeva.

Vastus. Nii saaks tekkida  erinevat varianti.

Vastus. Neli külalist saavad istuda kuuele toolile  erineval viisil.

  1. koodis ei tohi olla korduvaid numbreid?

    Vastus. Siis saab moodustada  erinevat koodi.
  2. koodis võib olla korduvaid numbreid?

    Vastus. Siis saab moodustada  erinevat koodi.

3!\ +\ 4! =  = 

4!\ -\ 3! =  = 

\frac{18!}{16!} =  = 

3!\ \cdot\ 4! =  = 

5!\ \cdot\ 6 =  = 

\frac{1!\cdot19!}{20!} =  = 

4!\ :\ 3! =  = 

8!\ :\ 56 =  = 

\frac{6!\cdot9!}{3!\cdot5!} =  =