Eksponent­funktsioon

Peatükis 3.2 selgus, et suuruste liit­protsendiline kasvamine või kahanemine väljendub funktsioonina y = cax, kus 0 < a < 1 või a > 1 ning xN. Vaatleme nüüd funktsiooni y = cax, kus xR, aR+, a ≠ 1, cR.

Funktsiooni y = cax, kus a > 0, a ≠ 1, x ∈ R, nimetatakse eksponent­funktsiooniks.

Näide 1.

Funktsioonid y = 2x, y = 0,6x, y = 2,34x, y = 5 · 0,9xy=-4\cdot\left(\frac{4}{7}\right)^x on eksponent­funktsioonid.

Edas­pidi piirdume põhiliselt funktsioonidega kujul y = ax.

Eksponent­funktsiooni määramis­piirkonnaks on kogu reaal­arvude hulk R,
​s.t –∞ < x < +∞.

Vaatleme eksponent­funktsiooni y = ax omadusi.

1. Eksponent­funktsiooni positiivsus­piirkond ühtib tema määramis­piirkonnaga R, negatiivsus­piirkond puudub.

See on tõe­poolest nii, sest positiivse arvu a aste ax on alati positiivne.

2. Eksponent­funktsioonil puuduvad null­kohad.

Nimetatud omadus järeldub otseselt eelnevast omadusest.

3. Eksponent­funktsiooni graafik läbib punkti A(0; 1).

Tõe­poolest, kui x = 0, siis y = a0 = 1.

4. Eksponent­funktsiooni graafik läbib punkti B(1; a).

Tõe­poolest, kui x = 1, siis y = a1 = a.

5. Kui a > 1, siis eksponent­funktsioon on kasvav;
kui 0 < a < 1, siis eksponent­funktsioon on kahanev.

See omadus järeldub peatükis 3.1 esitatud teoreemist: kui r1 < r2 (r1, r2 ∈ R), siis a > 1 korral on a^{r_1}<a^{r_2}, 0 < a < 1 korral aga a^{r_1}>a^{r_2}.

6.1. Kui a > 1, siis argumendi x (x ∈ R) väärtuste tõkestamatul kasvamisel kasvavad ka funktsiooni y = ax väärtused tõkestamatult.

Öeldu järeldub omadusest 5 ja sellest, et jada, mille üld­liige on an (a > 1, n ∈ N), väärtused kasvavad kui tahes suureks.

Olgu a > 1. Kui x < 0, siis saab selle kirjutada kujul x=-\left|x\right|. Järelikult funktsiooni y = ax võime kirjutada kujul y=a^{-\left|x\right|} ehk y=\frac{1}{a^{\left|x\right|}}. Kui nüüd x → –∞ ehk –|x| → –∞, siis |x| → ∞ ja \frac{1}{a^{\left|x\right|}}\to0 ehk a–|x| → 0 ehk ax → 0. Lühemalt: kui a > 1 ja x → –∞, siis y → 0. Seega,

liikudes piki x-telge vasakule (x → –∞) läheneb funktsiooni y = ax graafik a > 1 korral pidevalt x-teljele. See­juures ei lõika graafik kusagil x-telge.

Näide 2.

Kui y = 5x, siis andes argumendile x järjest väiksemaid (ka negatiivseid) väärtusi, saame järjest väiksemad funktsiooni väärtused: kui x on 2; –3; –8, on 5x väärtused 25; 0,008; 0,00000256.

Sirget, millele funktsiooni graafik (joon) tõkestamatult läheneb, kui graafiku (joone) punkt tõkestamatult kaugeneb koordinaatide algus­punktist, nimetatakse selle funktsiooni graafiku (joone) asümptoodiks. Seega on funktsiooni y = ax, kus a > 1, graafiku asümptoodiks x-telg.

Arvestades eksponent­funktsiooni omadusi 1–6 saame skitseerida yax, a > 1 graafiku (joonis 3.2). See osutub pidevaks jooneks, s.t jooneks, mida saab joonestada kirjutus­vahendit paberilt tõstmata. Seda öeldakse ka teisiti: eksponent­funktsioon yax, a > 1 on pidev funktsioon.

Joon. 3.2

Eksponent­funktsiooni y = ax, a > 1 muutumis­piirkond Y = R+.

Omadus 6 on eksponent­funktsiooni y = ax, 0 < a < 1 korral järgmine.

6.2. Kui 0 < a < 1, siis argumendi x väärtuste tõkestamatul kasvamisel funktsiooni y = ax väärtused vähenevad ja lähenevad tõkestamatult nullile.

Öeldu järeldub omadusest 5 ja sellest, et jada, mille üld­liige on an (0 < a < 1, n ∈ N), väärtused kahanevad ja lähenevad nullile.

Omaduste 1–6 põhjal saame skitseerida eksponent­funktsiooni y = ax, 0 < a < 1 graafiku (joonis 3.3), mis on samuti pidev joon. Ka nüüd on funktsiooni graafiku asümptoodiks x-telg.

Joon. 3.3

Funktsiooni yax, 0 < a < 1 muutumis­piirkond YR+.

Tuginedes eksponent­funktsiooni graafiku pidevusele, konstrueerime konkreetse a korral y = ax graafiku üksikute punktide kaudu.

Näide 3.

Konstrueerime funktsioonide y=2^x ja y=\left(\frac{1}{2}\right)^x graafikud.

Selleks märgime koordinaat­tasandile punktid, mis vastavad tabelis olevatele arvu­paaridele, ning ühendame need punktid sujuva pideva joonega. Vastavad graafikud on joonistel 3.4 ja 3.5.

Joon. 3.4
Joon. 3.5

Viimasest näitest lähtudes võime väita, et

y=ax ja y=(1a)x graafikud on sümmeetrilised y-telje suhtes.

Väite tõestamiseks kasutame peatükis 2.14 õpitut: peegeldades funktsiooni y(x) graafikut y-teljest, saame funktsiooni yf(–x) graafiku. Peegeldades nüüd funktsiooni yax graafikut y-teljest, saame sellega sümmeetrilise graafiku, mis aga ongi funktsiooni y=a^{-x} ehk y=\left(\frac{1}{a}\right)^x graafik.

Kuidas muutub funktsiooni y = ax graafiku asend koordinaat­teljestikus suuruse a kasvades (kahanedes), näeb joonistelt 3.6 (a > 1 korral) ja 3.7 (0 < a < 1 korral).

Joon. 3.6
Joon. 3.7

Kui mingi suurus y kasvab või kahaneb seose y = ax järgi, siis öeldakse, et selle suuruse kasvamine (a > 1) või kahanemine (0 < a < 1) on eksponentsiaalne. Seega on ka suuruste liit­protsendiline kasvamine või kahanemine vastavalt eksponentsiaalne kasvamine või kahanemine.

Vaatleme funktsiooni y = c · ax. Jooniselt 3.8 a) ja b) on näha, kuidas mõjutab positiivse kordaja c muutumine graafiku asendit koordinaat­teljestikus. Negatiivse kordaja c korral on funktsiooni y = –c · ax graafik sümmeetriline funktsiooni y = c · ax graafikuga x-telje suhtes (joonis 3.9).

Joon. 3.8
Joon. 3.9

Peatüki 3.1 näites 8 lahendasime võrratused 1) 0,6x > 0,65 ja 2) 1,3x+1 < 1,32, tuginedes teatud teoreemile reaal­arvulise astendajaga astmete kohta. Selliseid võrratusi saab aga lahendada ka vastavate eksponent­funktsioonide graafikutele tuginedes.

Näide 4.

Lahendame võrratused 1) 0,6x > 0,65 ja 2) 1,3x+1 < 1,32 vastavate eksponent­funktsioonide graafikute abil.

  1. Funktsioon y = 0,6x on kahanev kogu määramis­piirkonnas, sest a = 0,6 < 1 (joonis 3.7). Seega vastab funktsiooni suuremale väärtusele (0,6x) argumendi väiksem väärtus (x). Järelikult, x < 5. Võrratus ongi lahendatud.
  2. Antud võrratuse saab kirjutada kujul 1,3 · 1,3x < 1,32 ehk 1,3x < 1,31. Et a = 1,3 > 1, siis on funktsioon y = 1,3x kasvav. See tähendab, et funktsiooni suurem väärtus vastab argumendi suuremale väärtusele. Järelikult x < 1.

Eksponent­funktsioonide graafikute võrdlemise teel saab lahendada ka keerukamaid võrratusi.

Näide 5.

Lahendame võrratused 1) 2x > 3x ja 2) 2^x>\left(\frac{1}{2}\right)^x.

Vaatleme võrratuste erinevaid lahendus­viise.

  1. Jooniselt 3.6 nähtub, et vaid x < 0 korral on funktsiooni y = 2x väärtused suuremad funktsiooni y = 3x väärtustest (y = 2x graafik asub kõrgemal kui y = 3x graafik). Seega on esimese võrratuse lahendiks x < 0.
  2. Jooniseid 3.4 ja 3.5 võrreldes näeme, et vaid piir­konnas x > 0 on funktsiooni y = 2x graafik kõrgemal kui funktsiooni y=\left(\frac{1}{2}\right)^x graafik. Järelikult on võrratuse lahendiks x > 0.

Neid võrratusi saab lahendada ka näite 4 ees­kujul.

  1. Selleks jagame esimese võrratuse positiivse suurusega 3x. Tulemusena saame võrratuse \left(\frac{2}{3}\right)^x>1 ehk \left(\frac{2}{3}\right)^x>\left(\frac{2}{3}\right)^0. Viimasest võrratusest järeldubki näite 4 ees­kujul, et x < 0. Võrratuse \left(\frac{2}{3}\right)^x>1 oleksime võinud lahendada aga ka funktsiooni y=\left(\frac{2}{3}\right)^x graafiku abil, leides argumendi x väärtuste piir­konna, mille korral funktsiooni väärtused on suuremad kui 1.
  2. Jagame võrratuse 2^x>\left(\frac{1}{2}\right)^x positiivse suurusega \left(\frac{1}{2}\right)^x. Tulemusena saame võrratuse 4x > 1 ehk 4x > 40. Nüüd järeldubki näite 4 ees­kujul, et x > 0. Võrratuse 4x > 1 lahendamist võib vaadelda ka piir­konna leidmisena, kus funktsiooni y = 4x väärtused on suuremad kui 1.

Ülesanded A

Ülesanne 589. Eksponent­funktsiooni graafik

Konstrueerige ühes ja samas koordinaat­teljestikus funktsioonide y=\left(\frac{3}{4}\right)^xy=\left(\frac{1}{5}\right)^x ja y=\left(\frac{1}{10}\right)^x graafikud. Kuidas mõjutab a muutumine (a < 1) graafiku asendit teljestikus?

Milline on nende funktsioonide määramis­piirkond, positiivsus­piirkond, negatiivsus­piirkond, kasvamis­vahemik, kahanemis­vahemik, ekstreemum­kohad?

y=\left(\frac{3}{4}\right)^x

y=\left(\frac{1}{5}\right)^x

y=\left(\frac{1}{10}\right)^x

X

X^+

X^-

X\uparrow

X\downarrow

X_e

Ülesanne 590. Eksponent­funktsiooni graafik

Ülesanne 591. Eksponent­funktsiooni graafik

Konstrueerige ühes ja samas koordinaat­teljestikus funktsioonide y=\left(\frac{1}{3}\right)^x ja y=3^x graafikud. Kuidas paiknevad need graafikud teine­teise suhtes?

Ülesanne 592. Teras­tross
Joon. 3.10

Vastus. Kui silindril on 0,5 keerdu, siis tasa­kaalustada saab jõudu  N; kui silindril on 1 keerd, siis  N; kui silindril on 1,25 keerdu, siis  N; kui silindril on 2 keerdu, siis  N; kui silindril on 3 keerdu, siis  N.

Joon. 2.44

Vastus. Kui silindril on 1 keerd, siis tasa­kaalustamiseks läheb vaja jõudu  N; kui silindril on 1,5 keerdu, siis  N; kui silindril on 2 keerdu, siis  N; kui silindril on 3 keerdu, siis  N; kui silindril on 4 keerdu, siis  N; kui silindril on 5 keerdu, siis  N.

Ülesanne 593. Pärmi kasvamine

Vastus. 2 tunni möödudes on  kg pärmi; 3,5 tunni möödudes  kg; 6 tunni möödudes  kg; 8 tunni möödudes  kg; 9 tunni möödudes  kg.

  • Konstrueerige pärmi kasvamist kirjeldava funktsiooni p = 90 · 1,2t graafik aja­vahemikus 0 kuni 9 tundi.
Ülesanne 594. Kohvi jahtumine
  1. 5 minuti pärast?
    Vastus. 5 minuti pärast on kohvi temperatuur °.
  2. 15 minuti pärast?
    Vastus. 15 minuti pärast on kohvi temperatuur °.

Mitme minuti pärast on kohvi temperatuur 15°?

Milline sirge on selle funktsiooni graafiku asümptoodiks?

Vastus. Sirge y.

Ülesanded B

Ülesanne 595. Eksponent­funktsiooni graafik

X

X^+

X^-

X\uparrow

X\downarrow

X_e

y=1,5^x

y=1,5^x+2

y=1,5^x-3

Ülesanne 596. Eksponent­funktsiooni graafik

Ülesanne 597. Eksponent­funktsiooni graafik

Funktsiooni y = c f (x), c > 0, väärtused on c korda suuremad kui vastavad y = f (x) väärtused. Seega tuleb y = c f (x) graafiku punktid märkida x-teljest c korda kaugemale kui y = f (x) punktid.

Joonestage koordinaat­teljestikku y = 1,4x graafik ning y = 3 · 1,4x ja y=\frac{1}{2}\cdot1,4^x graafik.

Ülesanne 598. Eksponent­funktsiooni graafik

VastusX = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = 

Ülesanne 599. Ekponent­võrratuse lahendamine

3^x>3^6
x  

10^x>100
x  

0,8^x>0,8^5
x  

2^{2x}<64
x  

0,5^x<0,5^3
x  

10^{x+1}<100
x  

0,1^3<0,1^x
x  

4^x>16
x  

11^{x+1}>121
x  

8\cdot3^{2x-3}<4^3
x  

0,36\cdot0,6^x<0,36^{x-1}
x  

100\cdot10^5>100^{x-2,5}
x  

0,008>0,2^{x-5}
x  

3\cdot2^x>2^x
x  

0,7\cdot4^x>4^x
x  

3^x>2^x
x  

5^x<3^x
x  

\left(\frac{1}{2}\right)^x<2^x
x  

Ülesanne 600. Eksponent­funktsioon

Vastus. a1, q, an

Leidke funktsiooniga y = 0,2 · 2x, kus x ∈ {0; 1; 2; …} määratud geomeetrilise jada kümnes liige ja kümne esimese liikme summa.

Vastus. a10, S10

Ülesanne 601. Eksponent­funktsioon
  1. negatiivsed? Millal?
    Vastus. Jada liikmed  olla negatiivsed, kui .
  2. vahelduvate märkidega? Millal?
    Vastus. Jada liikmed  olla vahelduvate märkidega, kui .

Milline on geomeetrilise jada esimene liige, tegur ja üld­liige siis, kui funktsiooni y = c · ax määramis­piirkond on {1; 2; 3; …}?

Vastus. a1, q, an

Ülesanne 602. Eksponent­funktsioon
  1. tõkestamatult kasvav?
    Vastus. Kui c  , a  .
  2. hääbuv?
    Vastus. Kui c    a  .
Ülesanne 603. Eksponent­funktsioon

Funktsioon

Jada 4 esimest liiget

a1

q

y=4^x

; ...

y=2\cdot3^x

; ...

y=-3\cdot2^x

; ...

y=\left(\frac{1}{10}\right)^x

; ...

Ülesanne 604. Eksponent­funktsioon
  1. y=4^x
  2. y=2\cdot3^x
  1. y=-3\cdot2^x
  2. y=\left(\frac{1}{10}\right)^x

Ülesanne 605. Eksponent­funktsioon

Et a1 = 2 ja q = 7, siis y = 2 · 7x, kus x ∈ {0; 1; 2; …} või y=\frac{2}{7}\cdot7^x, kus x ∈ {1; 2; 3; …}.

Et eksponent­funktsiooni korral a > 0, siis vahelduvate märkidega geomeetrilisele jadale (näiteks –5; 10; –20; …) eksponent­funktsiooni ei vasta.

Leidke antud geomeetrilisele jadale vastav eksponent­funktsioon, kui see on olemas:

  1. 1; 5; 25; …;
  2. –64; –32; –16; …;
  1. 14; 10; 7\frac{1}{7}; …;
  2. 3; –6; 12; …;
Ülesanne 606. Eksponent­funktsioon
  • 6; 6; 6; …
  • 101; 202; 303; ...
  • 1; 2; 3; …
  • 10; 100; 1000; …

Geomeetriliste jadade korral leidke vastav eksponent­funktsioon, kui see on olemas.