Mõtle ja tegutse

Toorpiim ehk töötlemata piim sisaldab alati mingil määral piimhappebaktereid. Kui jätta värske piim mõneks ajaks seisma, läheb see hapuks, sest piimhappebakterite elutegevuse tõttu muutub osa piimasuhkrust piimhappeks. Selleks et piim säiliks kauem värskena, seda kuumutatakse.

Uurimisküsimus

Hüpotees

Hüpoteesi kontrollimine

Töövahendid

Toorpiim (müügil turul või suuremates poodides), kuus ühesuurust (kuni 0,2 l) hoolikalt pestud klaaspurki, elektripliit, pott veega, termomeeter, kell, markerpliiats, paber ja kummirõngad.

Töö käik

1. Vala kõikidesse purkidesse enam-vähem võrdne kogus piima. Nummerda purgid.
2. Esimest ja teist piimapurki keeda veepotis 5 min ja kata pärast kuumutamist paberiga ning kinnita see kummirõngaga.
3. Kolmandat ja neljandat purki hoia veepotis ligikaudu 70 °C temperatuuril seni, kuni ka piima temperatuur on tõusnud samaks mis veel (70 °C). Hoia piima sellel temperatuuril 5 minutit. Kata purgid pärast kuumutamist samuti paberiga ja kinnita see kummirõngaga.
4. Viiendat ja kuuendat purki ära kuumuta, kata kohe paberiga.
5. Jäta kõik purgid samasse kohta toatemperatuurile seisma.
6. Jälgi iga päev purkides toimuvaid muutusi vähemalt nädala vältel. Hinda kõikides purkides piima välimust, lõhna ja olekut. Sule alati purk uuesti paberiga. Katse tulemused kanna tabelisse (vihikusse).

Uurimisküsimus

Töövahendid

Vesi algloomadega (näiteks nädalaid lillevaasis seisnud veidi roiskunud vesi koos taimejäänustega), mikroskoop, alusklaas, pipett, prepareerimis­nõel, erinevad keemilised ühendid: keedusoolakristallid (jäme sool), suhkur, väike küüslaugutükike, viin (40% etanoolilahus), kaaliumpermanganaadi­kristallid, 5% äädikalahus, kange kohv, piim, 3% vesinikperoksiidilahus, lisaks veel kaks tahket ainet või lahust omal valikul (millel võiks sinu arvates olla algloomadele mingi mõju).

Töö käik

1. Võta alusklaas, lisa mõni tilk vett, kus võib olla algloomi, ja vaata mikroskoobiga, kas preparaadis on liikuvaid algloomi.
2. Lisa algloomadega veele alusklaasil keedusoolakristall, nii et see jääks veetilga ühte äärde ja lahustuks.
3. Jälgi, mis toimub soolakristalliga ja kuidas muutub algloomade liikumine.
4. Võta uus alusklaas, lisa sellele paar tilka vett algloomadega ja korda katset järgmise ainega (nt suhkruga).
5. Tee samal viisil katsed kõigi tööjuhendis loetletud ja sinu enda valitud ainete ja lahustega. Vedelate lahuste lisamisel piisab sellest, kui algloomadega vette paned prepareerimisnõelaga natuke lahust.
6. Vormista vaatlusandmed tabelina vihikusse.

Vali üks varumisviis.

1. Võta seisva veega valgusrikkast veekogust puhtasse klaaspurki vett, kõdunevaid taimi ja muda. Kui vesi on selginenud, kontrolli, ega sellesse pole sattunud putukaid või väikseid vähikesi, nt tõugetega liikuvaid vesikirpe. Putukad söövad algloomi ja seetõttu tuleb teisest kohast võtta uus proov või nad välja püüda, nt teesõelaga. Kata purk klaasi või Petri tassiga ja jäta seisma aknalauale toatemperatuurile, otsese päikesevalguse eest varju. Kui algloomi on vähe, võid purki lisada paar tilka piima.
2. Peenesta peotäis heina keeduklaasi. Vala peale sooja vett ja jäta paariks päevaks toatemperatuuril seisma, kuni vesi muutub häguseks.
3. Sügisel enne vihmaveetünni tühjendamist võta sellest purki põhjasetet koos veega.

Töö käik

Mikroorganismide uurimiseks võta pinnakihist tilk vett ja valmista preparaat. Vaata mikroskoobiga nii väikese kui ka suure suurendusega.

Soovitus. Et mikroorganismid paremini välja paistaksid, võid tausta värvida. Selleks värvi tumeda markerpliiatsiga alusklaasil ühtlaselt umbes 1–2 cm² suurune pind. Lase värvil paar minutit kuivada ning pane sellele uuritavad mikroorganismid.