Aega ei saa küll silmaga näha ega näpuga katsuda, aga temast saab mõelda ja seda on inimesed alati ka teha armastanud. Seepärast on leiutatud erinevaid viise, kuidas aja möödumist ette kujutada, et paremini mõista nii oma elus kui maailmas toimuvat. Neid viise kutsutakse ajakäsitlusteks.
Üks viis on panna ajaloolised sündmused toimumise järjekorras üksteise kõrvale. Seda saab teha siis, kui need sündmused on ainulaadsed ja juhtuvad vaid korra. Selline ajakäsitlus on sulle tegelikult tuttav, sest ka näiteks oma elu saame panna justkui joone peale – elul on kindel algus, seejärel palju erinevaid etappe ning viimaks kindel lõpp.
Teine viis on panna ajaloolised sündmused justkui liikuva ratta peale. Aga seda saab teha siis, kui need sündmused iga natukese aja tagant korduvad. Ka see ajakäsitlus on sulle tegelikult tuttav, sest väiksemaid ajaperioode oma elus näemegi just niimoodi. Hea näide on aastaajad: kevad, suvi, sügis ja talv. Kui oleme kõik neli ära kogenud, hakkab ring otsast pihta. Samuti korduvad igal aastal ka meie kalenderikuud.
Muide, vanad egiptlased olid esimesed, kes mõtlesid välja, et ühes aastas võiks olla 12 kuud. Erinev on see, et kui meil on ühes kalendrikuus neli nädalat, siis nemad paigutasid iga kuu sisse kolm nädalat. Kui meil on nädalas seitse päeva, siis neil oli iga nädal kümme päeva pikk. Kalendri mõtlesid egiptlased välja selleks, et lugeda päevi, nädalaid ja kuid ning täpsemini aru saada, millal hakkab Niiluse jõgi taas üle ujutama. Nagu sa juba eelmisest peatükist teada said, oli see igal aastal korduv sündmus nende elus sama tähtis kui igal hommikul korduv päikesetõus.
Tegelikult on võimalik mõlemad ajakäsitlused ka kokku panna. Siis on sellel ajateljel nii need sündmused, mis on ainulaadsed, kui ka need, mis uuesti ja uuesti korduvad. Siin joonisel on näha, kuidas sinu elu ainulaadsed ajaetapid, näiteks kooliaastad, teineteisele järgnevad. Aastaajad aga korduvad aastast aastasse ja need on joonisel aastaringidena.
MÕTLEME KOOS
- Too näide, mil sinu elusündmused üksteisele järgnevad.
- Too näite, mil sinu elusündmused korduvad.
- Meenuta õpitut, vali välja neli sündmust ning otsusta, kas need sobivad sirgjoonelisele või korduvale ajateljele. Põhjenda.
- Milline vaid kord aastas toimuv sündmus võiks aset leida mitu korda aastas? Põhjenda.
- Vanade egiptlaste nädalas oli kümme päeva. Meie nädalas on seitse. Kui saaksid nädala oma käe järgi ümber teha, siis mitu päeva sellesse paneksid? Mitu tööpäeva ja mitu puhkepäeva? Kuidas sa need nädala peale jaotaksid?
