SEITSE IIDSET MAAILMAIMET

Kas sa oled kunagi reisil käinud? Mis sõiduvahendit sa selleks kasutasid? Aga kui sul seda sõiduvahendit poleks olnud, kui palju aega sul siis omal jõul sinna minekuks oleks kulunud?

Juba antiikajal meeldis inimestele reisida ja maailma näha. Küll aga oli ringirändamine tänapäevaga võrreldes teistmoodi. Mootoreid ei olnud olemas, seega polnud ka lennukeid, autosid ega ronge. Lühemaid vahemaid läbiti kõndides või veoloomade abiga. Pikemaid merereise sai teha laevadega, purjede ja aerude abil.

Toona ei võtnud inimesed reise ette päris niisama, uitmõtte ajel. Enamik oli väga hõivatud oma igapäevaste tööde ja tegemistega ega saanud rändamist endale lubada. Maailma said eelkõige näha need, keda viis põnevale, aga ka ohtlikule rännuteele nende töö, näiteks kaupmehed või sõdurid.

Just selliste inimeste kaudu hakkasid levima kuuldused põnevatest ehitistest, mis tundusid toonastele rändajatele sedavõrd erakordsed, et need ristiti suisa maailmaimedeks[mõiste: Maailmaime – midagi erakordset, mille nägemine võiks igale inimesele suure elamuse pakkuda.].

Oli aeg, mil Vana-Egiptuse valitsejad ehk vaaraod lasid endale ehitada hiiglaslikke hauakambreid. Gizas on neid hauakambreid mitu tükki koos, mistõttu seda kutsutakse ka surnute linnaks. Giza haudehitistest suurim kannab nime Cheopsi püramiid, kuna selle olla omal ajal rajanud vaarao Cheops, keda egiptlased ise kutsusid Hufuks või Khufuks. Püramiidide juures on ka sfinks, mis kujutab ilmselt vaarao poega.

Mitte kõik vaaraod ei rajanud endale suurt püramiidi. Oli ka väiksemaid haudehitisi ja kaljude sisse rajatud haua­kambreid.

Kui vaaraod ja nendega seotud jõukad egiptlased maeti uhketesse haudehitistesse, siis suurem osa Vana-Egiptuse elanikest sängitati kõrbeliiva palju lihtsamal viisil.

Legendi järgi olid Babülonis eriskummalised aiad, mis laiusid mitmel tasandil. Sinna istutati taimed selliselt, et need mõjuksid väga lopsakalt ja justkui ripuksid vaatleja kohal. Et midagi sellist rajada, oli tarvis väga head veesüsteemi, millega taimi niisutada ja neile head kasvutingimused luua. On küll teada, et Babüloni linn asus tänapäeva Iraagi pealinnast Bagdadist ligi 50 kilomeetri kaugusel lõunas, kuid paraku pole veel jälile saadud, kus täpselt see rändajaid lummanud ja legendiks saanud aed ise asus. Loodetavasti õnnestub tulevastel arheoloogidel kõik põnevad detailid välja selgitada ja siis saame ka teada, mis nipiga see suur rohelus õigupoolest rajati.

Erinevalt Babüloni rippuvatest aedadest on Artemise templi kunagine asukoht väga hästi teada ning selle varemed on ka üles kaevatud. Artemis oli jahijumalanna ning looduse kaitsja. Vanad kreeklased pidasid teda ka kuujumalannaks. Antiikaja maailmaimede hulka kuuluvas Artemise templis olnud kuju ei meenutanudki nii väga Vana-Kreeka kujusid. See olla olnud hoopis sarnane Egiptuse jumalate kujudega. Taolised põnevad kultuurilised sõlmpunktid tekivad siis, kui rahvad on omavahel tihedas suhtluses. Ja miks nad ei peakski olema: nii Kreeka kui Egiptus asuvad Vahemere ääres. Kreeka on põhjakaldal ja Egiptus lõunakaldal. Tasub meeles pidada, et meri mitte ainult ei eralda, vaid ka ühendab. Mööda seda saab ju paatide ja laevadega teineteisele külla sõita.

Olümpiamängud said alguse vanas Kreekas, kus teineteisega võeti sportides mõõtu peajumal Zeusi auks. Legendi järgi oli Zeusi kodu Põhja-Kreekas Olümpose mäe tipus. Olümpia­mängudega seoses rajati aga peajumala auks suur tempel Lõuna-Kreekasse Olümpia külla. Templi kaunistamiseks kasutati elevandiluud, kulda ja puitu ning sinna rajati enam kui 12 meetri kõrgune Zeusi kuju, mis istus suure trooni peal. Üks seda oma silmaga näinu tähendas üles, et mulje oli võimas. Talle tundus, et kui Zeus otsustaks ellu ärgata ja püsti tõusta, siis lõhuks ta pea ja õlgadega templi lae.

Egiptuse valitsejad ei olnud ainsad, kes oma haua jaoks võimsaid ehitisi rajasid. Ka tänapäeva Türgi aladel olnud Kaaria valitseja Mausoleus soovis, et lisaks muudele suurtele ehitustöödele jääks teda meenutama ka suur haud. Selle ehitamine võttis nii kaua aega, et ei tema ega ta abikaasa selle valmimist näha ei saanud. Nad surid enne ära. Küll aga asetati sinna nende tuhk. Just Mausoleuse nimest on tulnud ka sõna mausoleum[mõiste: Mausoleum – suurte mõõtmetega haudehitis], mis tänapäeval tähendab suurte mõõtmetega haudehitist.

Kui Rhodose saar oli makedoonlaste piiramisrõngas terve aasta vastu pidanud, otsustati tänutäheks päikesejumal Heliosele püstitada sadamasse tema hiiglaslik kuju. Arvatakse, et see 33-meetrine skulptuur oli antiikmaailma kõrgeim. Ligi viiskümmend aastat hiljem rappis aga Rhodose saart suur maavärin. Kuju põlved murdusid ja ta prantsatas maha. Isegi katkisena oli skulptuur sajandeid suur vaatamisväärsus, mida paljud tahtsid oma silmaga näha. Nüüd pole seal juba ammu skulptuuri jäänuseid, ent mõned aktivistid on hakanud raha koguma, et see muistne ilmaime taastada.

Legendi järgi ajasid Aleksandria linna juures asunud Pharose saare elanikud meelega laevu karile, et neid siis röövida. Selle takistamiseks ehitati saare peale suur, üle saja meetri kõrgune tuletorn, mis näitaks laevadele alati õiget teed Aleksandria sadamasse. Selle majaka tipus peeti elavat tuld. Kuuldused võimsast tuletornist levisid kaugele ning mitmes keeles on just Pharose saare nimest tuletatud sõnu, mis tähendavad kas majakat või tugevat lampi (phare, faro, farol, far, fyr). Eesti keeles võib näha sarnasust sõnaga „foor”, mis on ju mõnes mõttes samuti majakas, sest näitab, kuidas ja kuhu sõita, mitte küll laevadele, vaid inimestele ja autodele. Aleksandria või Pharose tuletorn hävis maavärina tõttu. Nüüdseks on arheoloogid selle jäänused Vahemere põhjast üles leidnud.

1. Nimeta iga maailmaime kohta vähemalt üks fakt.
2. Arutlege klassis selle üle, miks kõik antiikaja maailmaimed just Vahemere läheduses paiknesid.
3. Kui saaksid üht neist antiikaja maailmaimedest külastada, siis millise valiksid ja miks? 
4. Ka Eestis on palju tuletorne. Oled ehk mõnda isegi külastanud? Uuri internetist Eestis asuvate tuletornide kohta. Mitu sa leidsid ja kuidas neid kutsutakse?