VANA-ROOMA

Pärast Vana-Kreeka õitsengut sai uueks suureks keskuseks Rooma. Kui tänapäeval on see Itaalia pealinn, siis ligi 2000 aas­tat tagasi mõtlesid inimesed sellest kui kogu maailma pea­linnast. Roomlased otsisid pidevalt võimalusi, kuidas oma valdusi suurendada ning aina rohkemate inimeste üle valitseda. Nii laienes Rooma vallutuste tulemusel riigiks ja lõpuks suurriigiks ehk impeeriumiks[mõiste: Impeerium – suurriik, millel on võim paljude rahvaste üle.]. Peagi oli roomlastel valdusi Vahemere kõigil kallastel ja nende võim ulatus isegi kaugele põhja. Tänapäeva Inglismaal saab endiselt näha suurt valli, mis pidi Rooma põhjapiiri kaitsma. Selle lasi ehitada Vana-Rooma keiser Hadrianus.

Aga kes on keiser[mõiste: Keiser – Vana-Rooma valitseja]? Alguses oli Rooma vabariik ja otsuseid langetasid rahva esindajad ehk senaatorid[mõiste: Senaator – senati liige]. Hiljem koondus võim ühe valitseja kätte ja just teda kutsutigi keisriks. Kuidas aga suutis üks keiser nii suurt rahvahulka oma võimu all hoida? Juba toona said valitsejad aru, et rahvale meelehead pakkudes on lihtsam nende poole­hoidu võita. Seetõttu korraldasid keisrid amfiteatrites tasuta vaatemänge ja mõnikord jagasid ka tasuta söögi­poolist. Just sellega on seotud Rooma riigi aegne väljend, et rahvale on vaja „leiba ja tsirkust”. See tähendab, et kui inimestel on kõht täis ja neil on lõbus elu, siis on lihtsam nende üle valitseda.

Vana-Rooma impeerium oli rikas ja võimas ning avaldas paljudele rahvastele mõju, ent ka teised rahvad avaldasid mõju roomlastele. Väga palju eeskuju võeti näiteks kreeklastelt, kelle alad liideti Rooma riigiga. Just kreeklaste eeskujul hakkasidki roomlased amfiteatreid ehitama. Näidendite asemel käidi seal vaatamas aga üsna julmi etendusi, kus võitlejad ehk gladiaatorid[mõiste: Gladiaator – inimene, kes võitles Vana-Rooma areenidel loomade või teiste inimestega.] omavahel või loomadega madistasid.

Roomlaste ja kreeklaste jumalad olid väga sarnased, ent neil olid erinevad nimed. Näiteks kreeklaste Zeusi asemel pidasid roomlased taevaseks peajumalaks Jupiteri, tarkuse­jumalanna Athena asemel oli roomlastel Minerva, merejumal Poseidoni asemel Neptun ja armastusjumalanna Aphrodite asemel Veenus.

Ehkki roomlased võtsid palju eeskuju kreeklastelt, leiutasid nad ka seesuguseid asju, mida kreeklastel ei olnud. Näiteks ehitasid roomlased pikki vastupidavaid teid, et oma suurt maa-ala paremini ühendada. Mõni nendest teedest on tänaseni alles.

Samuti rajasid roomlased akvedukte[mõiste: Akvedukt – vee juhtimise rajatis, mille kaudu viidi vett looduslikust veekogust inimeste asulani.] ehk selliseid veejuhtimise ehitisi, mille abil toodi puhas joogivesi loodusest linnadesse.

Tänapäeval väga populaarne ehitusmaterjal betoon võib küll tunduda moodne leiutis, aga tegelikult oli juba vanadel roomlastel sarnane ehitusmaterjal olemas. Nad segasid lubja, tuha ja kivitükid veega ning saidki tugeva „betooni”. Näiteks peaaegu 2000 aastat tagasi ehitatud Vana-Rooma kõige kuulsama etendustemaja ehk hiiglasliku Colosseumi (vaata täpsemalt siit) varemed seisavad endiselt keset tänapäeva Rooma linna. Betoonist tehti ka Antiik-Rooma jumalate tempel Panteon, mis on ainus tervena säilinud Vana-Rooma ehitis. Neid mõlemaid saavad huvilised tänases Roomas külastada.

Rooma linn ja selle lähiümbrus annavad meile päris palju infot selle kohta, kuidas Vana-Roomas elati. Lisaks teavad tänapäeva ajaloolased tollaste roomlaste eluolu kohta palju üksikasju ka ühe suure õnnetuse tõttu. Nimelt purskas aastal 79 Rooma linnast umbes 200 km kaugusel asuv Vesuuvi vulkaan ja sealt tõusnud tuhk mattis mitu läheduses olnud asulat enda alla ning palju inimesi sai hukka. Üks neist linnadest oli Pompei.

Rohkem kui 1500 aastat hiljem asuti Pompei linna meetrite paksuse tuhakihi alt välja kaevama. Ehkki palju aega oli mööda läinud, oli see iidne Vana-Rooma linn väga hästi säilinud. Pompeis saab näha uhkeid elumaju, mille keskel asus sisehoov ning selle keskel omakorda bassein, kuhu koguti vihmavett. Pesemas käidi avalikes saunades, kus olid eraldi naiste ja meeste pesuruumid. Lisaks pesemisele kasutati saunasid ka lõõgastu­miseks ning sageli arutati seal äriasju.

Teadlased on Pompeist leidnud ka palju infot selle kohta, mida toonased Rooma riigi elanikud sõid. Palju tarbiti teravilju ja läätsi, pähkleid ning puuvilju. Samuti on leitud kümnete erinevate kalaliikide jäänuseid ning arvatakse, et juba toona osati valmistada midagi lasanje-laadset. Siis sinna muidugi tomatipastat ega ketšupit ei lisatud, kuna tomateid Euroopa mandril veel ei tuntud.

Kes ise põldu ei harinud ega loomi ei pidanud, sai vajaliku söögikraami hankida turult või siis väikestest toiduäridest, mida leidus linnas hulgaliselt. Tänavalt sai osta nii valmistoitu kui ka toiduaineid. Pompei elanikud ilmselt söögiriistu ei kasutanud, vaid sõid kätega. Aeg-ajalt said Vana-Rooma vaesemad elanikud riigilt ka toiduabi.

Vana-Rooma mõju erinevatele kultuuridele ulatub otsapidi tänasesse päeva. Näiteks rääkisid ja kirjutasid roomlased ladina keeles ning seda on endiselt tunda üle kogu Euroopa. Nimelt on ladina keelega lähedases suguluses näiteks itaalia, hispaania ja prantsuse keel. Ka eesti keeles on palju sõnu, mis on tegelikult pärit vanadelt roomlastelt, näiteks president, kandidaat ja informatsioon.

Kuna roomlased olid ka kõvad kauplejad ning rändasid oma impeeriumist väljapoolegi, et asju osta, müüa ja vahetada, siis liikus ka nende raha üsna kaugetesse piirkondadesse. Arheoloogid on isegi Eesti aladelt leidnud Rooma münte. Muide, kas tead, et ajaloo abiteadust, mis uurib vanu münte ja medaleid, nimetatakse numismaatikaks[mõiste: Numismaatika – teadus, mis uurib münte ja nende ajalugu.]. Inimesi, kes münte hobina koguvad ja omale niimoodi mündikogu loovad, nimetatakse aga numismaatikuteks.

1. Arutlege loetu põhjal, kuidas olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur omavahel seotud.
2. Nimeta teksti põhjal Vana-Roomale omaseid nähtuseid.
3. Nimeta kaks Vana-Rooma keiser Hadrianuse paljudest ehitus­projektidest.
4. Mida said teada Pompei elanike söögikommete kohta? Aga muu eluolu kohta?
5. Mida tähendab ütlus „leiba ja tsirkust” Vana-Rooma näitel?
6. Kuidas on võimalik, et Rooma münte on leitud ka Eestist?
7. Kuidas nimetatakse müntide uurimist?