EHITISED KUI AJALOOALLIKAD

Ajaloolased oskavad lisaks tekstidele „lugeda” ka maju ja teid ning muid rajatisi, sest nende abil on võimalik saada teadmisi mineviku kohta. Näiteks Eesti pealinn Tallinn on väga kuulus oma keskaegse vanalinna poolest. Nagu tead, on Tallinna vanalinnas[mõiste: Vanalinn – linna kõige vanem osa] üsna kitsad ja looklevad tänavad ning paksude seintega majad. Vanalinna ümbritseb linnamüür[mõiste: Linnamüür – keskajal linna ümber ehitatud kõrge müür, mis pidi linna kaitsma.], mis pärineb samuti keskajast. Kui müür rajati, oli selle eesmärk kaitsta linnaelanikke juhul, kui vaenlane peaks tahtma linna endale vallutada. Linnamüür aitas piiramisele vastu panna selle ajani, mil vaenlaste võitlus­vahenditeks olid vibud ja nooled.

Kui alates 14. sajandist hakati üha rohkem püssirohtu ja suuri kahureid[mõiste: Kahur ehk suurtükk – suur tulirelv, millest välja lastud suured kuulid suutsid müüre purustada.] kasutama, siis ei olnud keskaegsetest tornidest ega müüridest enam palju abi. Tulirelvad olid lihtsalt liiga võimsad. Kui linna piiraja kahurikuul müüri tabas, läks müür katki. Kahurid ise olid aga nii suured, et linna kaitsjad neid oma müüri peale upitada ei suutnud ja need poleks sinna ka ära mahtunud. Selliste murede lahendamiseks mõeldi välja muldkindlustused[mõiste: Muldkindlustus – linnamüüri ette rajatud mäe- või künkakujuline kaitseehitis. Selle peale pandi kahurid ja selle sees võisid olla käigud.]: linnamüürist väljapoole ehitati tugevad kivist seinad ja seejärel kuhjati nende peale muld. Kui nüüd vastase kahurikuul mäe peale kukkus, siis midagi hullu ei juhtunud – muldkindlustused olid lahinguala linnast eemale nihutanud ja moodustasid eduka kaitsevööndi[mõiste: Kaitsevöönd – linna ümbritsev ala, kust ohu korral linna kaitsti.]. Selle sai omakorda kahuritega varustada.

Tallinnas on mitu hiiglaslikku bastionit[mõiste: Bastion – suur muld­kindlustus], mis ehitati umbes kolmsada aastat tagasi, kui siinsed alad olid Rootsi võimu all. Käsu Tallinna bastionite rajamiseks andsid rootslased. Neil oli plaan ehitada ühtekokku lausa üksteist suurt mäge. Need kõik oleksid saanud nime Rootsi riigi provintside järgi. Valmis jõuti ehitada kolm: Rootsi, Ingeri ja Skoone bastion.

Kui Euroopa linnad hakkasid kiirelt kasvama, lammutati lisaruumi saamiseks ära nii linnamüürid, tornid kui ka muldkindlustused. Nende asemele rajati hoopis parke, suuri teid ning hooneid.

Selle lammutamistuhina ajal olid Eesti alad Vene tsaari võimu all. Raha oli vähe ja inimesed vaesed, mistõttu suuremaid ehitustöid siinsetel aladel ette ei võetud. Nii polnud põhjust ka vanu müüre, torne ja muldkindlustusi ära lammutada ning kõik need suured ajaloolised rajatised jäid Tallinnasse alles.

Kui toona tundus Tallinn seetõttu vanamoodsa ja mahajäänuna, siis nüüd võime selle üle hoopis uhkust tunda. Teised linnad on oma põneva ajaloo ära lammutanud, aga meil on see endiselt kenasti alles. Tallinn ongi justkui kivisse raiutud hiigelsuur ajalooraamat. Nii saab meie pealinnas keskaegse valvuri kombel linnamüüril ronida või uusaegse sõdur moel bastionite sees maa-alustes salakäikudes kõndida.

Näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis enam selliseid ehitisi pole. Need lammutati ammu ära ja asemele rajati suured laiad puiesteed ehk bulvarid. Ka linnakodanike vanu elamuid enam näha ei saa, küll aga on alles valitsejate eluruumid, nagu näiteks pisut linnast väljas asuv uhke kuldne Versailles’ loss.

Tänapäeval tegutseb nii Eestis kui teistes riikides muinsuskaitse[mõiste: Muinsuskaitse – ajalooliste majade ja asjade hoidmine ning hooldamine nii, et need säiliksid ka tulevastele põlvkondadele.], mille eesmärk on jälgida, et väärtuslikku pärandit kogemata või meelega ei hävitataks.

1. Too teksti ja enda teadmiste põhjal näiteid, miks võib Tallinna vanalinna pidada ajalooallikaks.
2. Kujutle ja kirjelda, kuidas sinu kodupaik välja näeks, kui selle ümber oleks linnamüür või bastionid.
3. Millistes Eesti linnades on suurte maa-aluste käikudega bastionid?
4. Meil Eestis kuningalosse pole, aga huvitavaid ajaloolisi ehitisi on päris palju. Mõtle oma peas ühele neist ja kirjelda seda teistele. Palu neil ära arvata, millisest ehitisest sa räägid.
5. Selgita, millega tegeleb muinsuskaitse.