RAHVUSTE SÜND JA JUURED

Eestlased ei olnud sugugi ainsad, kes hakkasid 19. sajandil nägema ennast kui omaette rahvust[mõiste: Rahvus – suur hulk inimesi, kes usuvad, et nad on piisavalt sarnased, et kuuluda kokku ning end ise valitseda.] ning soovima oma riiki. Ka mujal Euroopas levisid eri rahvuste seas sarnased ideed. Tulemuseks oli, et nii mõnigi väga suur impeerium lagunes väikesteks rahvusriikideks[mõiste: Rahvusriik – ühe rahvuse säilimiseks loodud riik]. Aga oli ka vastupidist ehk rahvus, kes rääkis sama keelt ja jagas sama kultuuri, liideti üheks riigiks.

Kuna rahvused muutusid oluliseks, siis tekkis ka huvi rahvuste juuri ja minevikku paremini tunda. Nii pandigi alus rahvuslikule ajalooteadusele[mõiste: Rahvuslik ajalooteadus – arusaam minevikus toimu­­nud sündmustest läbi ühe rahvuse silmade], mis tegeleb ühe konkreetse rahvuse minevikuga. Tänaseks on paljudel rahvustel olemas oma ajalookirjutus[mõiste: Ajalookirjutus – minevikus toimunud sündmuste kohta kirjutatu] ja tänu sellele saame uurida näiteks Soome või Hispaania või Eesti ajalugu.

Iga rahvus näeb möödunut justkui oma silme läbi ja oma mätta otsast. Nii ongi tavaline, et ajaloos toimunud samale sündmusele annavad eri rahvused eri hinnangu. Näiteks kui toimub jalg­pallimatš Läti ja Leedu meeskonna vahel, siis see meeskond, kes kaotab, lahkub võistluselt kurva ja lööduna. Samas teine meeskond, kes võidab, on uhke ja rõõmus. Ehkki mõlemad on ühel meelel selles osas, kuidas matš lõppes, võib olla hinnang toimunule väga erinev.

Sport on lihtne näide riikidevahelisest mõõduvõtmisest, kuna seal on mäng sõbralik ja reeglid paigas. Keerulisem on olukord siis, kui riikide vahel on tekkinud tüli, mis paisub sõjaks. Sõda toob alati kaasa inimohvrid ja üldise hävingu. Ning ükskõik, kes sõja ametlikult võidab või kaotab, tunnevad sõja osapooled, et just neile on liiga tehtud, sest inimesed on hukka saanud ja kodud hävitatud. Isegi kui sõjast on palju aega möödas, ei suuda tihti veel mitu põlvkonda vastaspoolele andeks anda. Nii võib vana vaen aeg-ajalt taas pinnale kerkida ja uusi konflikte tekitada.

See, kuidas eri rahvused tulevikus läbi saavad, oleneb sageli sellest, milline on olnud nende rahvuste läbisaamine minevikus. Teineteise häid ja halbu tegusid hoitakse meeles. Kui minevikus on hästi läbi saadud, siis on lihtne teineteist usaldada ja ka tulevikus sõbralikult läbi saada ning koostööd teha. Kui minevikus on olnud pingeid või isegi sõdu, siis ollakse teineteise suhtes umbusklikud, vahel isegi vaenulikud.

Alati tasub meeles hoida, et riikidevahelistes suhetes ei juhtu miski niisama. Kõigel on oma eellugu ja põhjused ning tagajärjed. Ajalugu aitab neid põnevaid seoseid avastada.

1. Proovi oma sõnadega selgitada, mis on rahvuslik ajalugu.
2. Nimeta kolm sündmust, mis on Eesti ajalugu mõjutanud. Milline oli elu enne ja milline pärast neid sündmusi?
3. Nimeta kolm sündmust, mis on kogu maailma ajalugu mõjutanud.
4. Kindlasti oled ka sina mõnda ajaloolist sündmust kogenud. Meenuta ja kirjelda seda teistele.
5. Mõtisklege koos klassiga, mis põhjustel tekivad riikidel erinevad arusaamad ajaloost.