LÄHIAEG EESTIS

Eelnevatest peatükkidest lugesid, et eestlased hakkasid juba 19. sajandi lõpul mõtlema endast kui rahvusest ja mida aeg edasi, seda enam levis ka idee, et nad võiksid oma maad ise valitseda. 20. sajandi alguses, 1914. aastal puhkes Euroopas suur sõda, mida hakati tagantjärele nimetama esimeseks maailmasõjaks. Sõja alguses oli Eesti veel Vene tsaaririigi osa, aga 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon[mõiste: Revolutsioon – riigikorra kiire ja sageli vägivaldne kukutamine ja asendamine uue korraga] ja tsaar kukutati võimult. Eestlased leidsid, et nüüd on õige hetk oma riik ise­seisvaks kuulutada. Seda tehti 24. veebruaril 1918.

Eesti kuulutas end küll iseseisvaks, aga enne kui Eesti päris vabaks riigiks sai, tuli selle vabaduse eest võidelda. Tsaaririigi asemele loodud Nõukogude Venemaa väed üritasid Eesti alasid vallutada. Lõuna poolt lähenes aga baltisakslaste vägi, mis soovis Eesti ja Läti aladele luua hoopis Balti hertsogiriiki. Eestlased panid oma väe kokku ja asusid kodumaad kaitsma. Nii juhtuski, et Euroopas lõppes maailmasõda 1918. aastal, aga siinmail sõditi edasi.

Eestis toimus vabadussõda aastail 1918–1920. See oli raske ja palju inimesi sai surma, ent lõpuks õnnestus võõrad väed Eesti piiridest välja suruda. Ametlikult lõppes vabadussõda 2. veebruaril 1920. aastal, mil sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

Nüüd said eestlased lõpuks hakata oma iseseisvat riiki üles ehitama. Üks esimesi suuri samme oli maa ümber jaotamine. Kui seni oli maa peamiselt kuulunud baltisaksa mõisnikele, siis nüüd jagati see talukohtadeks. Põllumajandus oli au sees ja toidu­aineid toodeti nii palju, et neid sai müüa ka välismaale. Kultuuri edendati samuti innukalt: lisaks laulupeole hakati korraldama tantsupidu, kirjanikud ja heliloojad lõid uusi teoseid, teatrielu kihas ning vändati mängufilme.

Peale esimest maailmasõda oli elu keeruline ning riigid püüdsid sõjast toibuda. Kümme aastat hiljem ehk 1920. aastate lõpus algas aga Ameerika Ühendriikides suur majanduskriis, mis levis üle maailma. Pinged kasvasid ja Euroopas kerkisid esile karmi käega poliitikud, kes haarasid võimu ja hoidsid sellest jõuga kinni. Nii juhtus ka Eestis 1934. aastal. Viis aastat hiljem olid olud maailmas juba nii pingelised, et puhkes uus sõda – teine maailmasõda (1939–1945).

Eesti sai iseseisvust nautida vaid paarkümmend aastat, kui vabadus jälle kaotati. Sõda jõudis ka siia, kuna Eestimaad tahtsid endale nii Nõukogude Liit kui Saksamaa. Palju inimesi tapeti ja vangistati, paljud saadeti vastu tahtmist Siberisse, paljud põgenesid välismaale. Kui sõda 1945. aastal lõppes, olid Eesti aladel Nõukogude väed, kes ei kavatsenudki lahkuda. Algas peaaegu poole sajandi pikkune Nõukogude okupatsioon[mõiste: Okupatsioon – jõuga teise riigi enda võimule allutamine]. Eestlased ei saanud ise oma maad valitseda ja pidid alluma Nõukogude võimule. Neid, kes püüdsid vastu hakata, karistati karmilt.

Nõukogude Liit oli hästi suur ja selle majandus väga kehvasti korraldatud. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas Nõukogude Liidus elavate inimeste eluolu erinema vabade lääneriikide omast. 1980. aastate lõpus ei jätkunud liidus enam kaupa, mida poodides müüa. Inimestel oli puudus toidust, riietest, ravimitest, tehnikast kui ka muust vajalikust.

Tundus, et Nõukogude Liit logiseb iga kandi pealt ja paljud sunniviisiliselt sinna võetud rahvad, nagu näiteks eestlased, lätlased ja leedulased, leidsid endas julgust, et taaskord hakata mõtlema iseseisvuse taastamisele. Eestis kutsutakse seda aega laulva revolutsiooni[mõiste: Laulev revolutsioon – 1980. aastate lõpus alanud rahumeelsed meele­avaldused, kus inimesed püüdsid isamaaliste laulude abil Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aidata.] ajaks, kuna inimesed hakkasid üheskoos järjest julgemaid vabaduse laule laulma. Loodi poliitilisi organisatsioone, kes hakkasid Eesti vabaduse nimel tegutsema. Neid toetasid nõu ja jõuga eestlased, kes olid teise maailmasõja ajal Eestist põgenenud ning elasid nüüd demokraatlikes riikides üle kogu maailma.

Kõigi nende inimeste pingutuste, aga ka Nõukogude Liidu nõrgene­­mise tõttu sai Eesti oma vabaduse tagasi. Eesti Vabariik taastati 20. augustil 1991.

1. Miks jätkus Eestis sõdimine ka pärast seda, kui esimene maailmasõda oli lõppenud?
2. Mis riikide vahel ja millal sõlmiti Tartu rahuleping? Mida see rahuleping tähendas?
3. Missugused riigid tahtsid Eesti alasid teise maailmasõja käigus endale saada?
4. Arutlege üheskoos, mida tähendas Nõukogude okupatsioon Eesti riigis.
5. Vaata videot ning arutle, milliseid kahjusid tõi Eestile teine maailmasõda. Mis juhtus näiteks Narva linnaga? Aga Tallinnaga (vaata siit)?
6. Otsige klassikaaslastega internetist laulva revolutsiooni laule ning kuulake neid. Kuidas see muusika teile tundub? Kirjutage välja, missuguseid teemasid, paiku ja tundeid lauludes mainitakse.
7. Arvuta välja, kui kaua on taasiseseisvunud Eesti tänaseks päevaks iseseisev olnud. Aga kui vana on Eesti riik, kui sellele liita ka aeg enne okupatsiooni?