LOODUS KUI AJALOOALLIKAS

Ka puud, veekogud ning maastikud jutustavad minevikust, aga ainult neile, kes oskavad tähelepanelikult vaadata.

Näiteks vanasti laiusid Põhja-Ameerikas tohutult kõrgete puudega põlismetsad[mõiste: Põlismets – vanade puudega mets, mille ellu pole inimene väga palju sekkunud.]. Tänaseks on need suuresti maha võetud ning nende iidsete puudega saab kohtuda vaid majades, mis neist omal ajal ehitati. Mõnes mõttes ongi iga palkmaja endine mets. Maja seintest saab välja lugeda seda, millal need puud on maha võetud ning mis puude eluajal on maailma kliimaga juhtunud. Paljud puud elavad sajandeid, mõned lausa tuhandeid aastaid. Igal aastal kasvatab puu enda ümber uue kihi mähka, kus voolavad puu mahlad ja toitained. Eelmiste aastate mähk puitub. Neid kihte kutsutakse aastaringideks ja nende järgi saab tagantjärele väga täpselt teada, millal oli hea aasta ja puu kasvas usinalt, millal aga oli liiga kuiv või külm ning puu kannatas ja kasv oli kesine.

Puidu vanuse määramisega saab kindlaks teha näiteks seda, kas mõni tähtis maal on originaal või koopia. Vanasti maaliti sageli justnimelt puidu peale ja seda puitu lähedalt uurides saab täpselt teada, mis aastast see pärineb. Kui näiteks mõni väga vana kuulus teos on tehtud värske puidu peale, siis ei saa see ju olla originaal, vaid on hoopis koopia. Kirstuks kasutatud puidu või mingi muu hauda kaasa pandud puiteseme kaudu saab aga välja selgitada, millal mõni kuningas või valitseja maeti, et nii teada saada tema surma-aasta.

Ka kividelt võib leida infot minevikus toimunust. Näiteks Soomes on väga palju kaljumaalinguid, mis on tuhandeid aastaid vanad. Need kujutavad toonaseid inimesi ja loomi, paadiga sõitmist ning jahipidamist (vaata näiteks siit). Eestiski võib maastikul näha märke endisaegsetest sündmustest ja vanadest linnustest, kuhu muistsed eestlased ohu korral peitu läksid. Need olid sageli kõrgema koha peal ning ümbritsetud vallide ja müüridega, mida küll enam pole, aga mille jälgi on endiselt näha.

Kui looduses jalutades sattuda kultuurtaimede peale, nagu õunapuud või sõstrapõõsad, siis võib arvata, et kunagi on selle koha peal asunud talu. Häid vihjeid saab ka kohanimedest. Näiteks Tihemetsa võib viidata asjaolule, et seal kasvas vanasti palju puid. Leegisoo võib viidata asjaolule, et paigas on olnud soine maastik. Pühajärv aga meenutab aega, mil meie esivanemad olid loodususku[mõiste: Loodususk – usk sellesse, et nähtava looduse taga on silmale nähtamatu võim ja vägi.] ja pidasid teatud veekogusid, puid ja kive pühaks.

Loodusest saadud teavet saab omakorda kõrvutada näiteks riikide või rahvaste minevikuga ja nii mõnigi konflikt või ründeretk või ka õitsenguaeg saab selgemaks. Näiteks kui oli kuiv ja külm suvi ning inimesed ei suutnud piisavalt talvevarusid hankida ja kartsid nälga, siis võis kergelt puhkeda konflikt naabritega varude pärast.

Kui tahad näha eriti kaugele minevikku, siis on vaja tähelepanelikult silmitseda teid või aedu, mis on valmistatud Eesti rahvuskivist ehk pae­­kivist, kuna seal võib näha miljonite aastate eest elanud olendeid, kes on tänaseks välja surnud. Neid tardunud jälgi kutsutakse kivististeks[mõiste: Kivistis – väga kaua aega tagasi elanud taimed ja loomad, keda ennast või kelle jälgi saab näha kivide sees.] ja neid ei uuri mitte ajaloolased, vaid hoopis paleontoloogid[mõiste: Paleontoloog – teadlane, kes uurib iidseid taimi ja loomi, millest on säilinud vaid kivistised.].

Kui kõnnid looduses, silmad vana lagunenud kiviaeda, kallistad iidsel alleel tamme, ronid kivirahnudel või märkad võssa kasvanud viljapuuaeda, siis oskad nüüd mõelda ka sellele, millist huvitavat infot need nähtused võivad sisaldada. Nende lugu on meie omast palju pikem!

1. Too näiteid looduses olevatest ajalooallikatest, mis jutustavad inimeste tegevustest minevikus.
2. Kas sa oled kunagi mõnda vana linnusekohta külastanud? Kui jah, mida seal nägid? Kui ei, siis mida seal näha võiks?
3. Kindlasti oled näinud maastikul vanade majade varemeid. Mis kõigepealt ära laguneb ja kaob? Millised osad kõige kauem vastu peavad? Miks see nii on?
4. Kas sinu kodukohas on loodusega seotud tänava- või külanimesid? Näiteks kas Tammiku külas on tammepuid või Allika tänaval allikas?
5. Kas oled ka ise kivistisi leidnud? Mida ja kust sa leidsid? Võta oma leiud järgmisesse ajalootundi kaasa ja tutvusta neid klassikaaslastele.
6. Mida sa videost teada said?