MÄLESTUSED KUI AJALOOALLIKAD

Kas oled kunagi heinamaal jalutanud? Kui kõndida sellest vaid korra üle, siis mingit erilist märki ei jää. Kui aga kõndida samast kohast üha uuesti ja uuesti, siis ühel hetkel tekib sinna teerada. Mäluga on samamoodi – mida rohkem mingit lugu rääkida, seda kindlamaks saab mälurada, mis selleni viib. Just sellest kõneleb ka vanasõna „Kordamine on tarkuse ema”.

Ehk on ka sinu peres juhtumeid, mida üha uuesti ja uuesti meenutatakse? Aga on ka sündmusi, millest ei räägita ja mis seetõttu vaikselt ununevad. See kõik kokku on sinu perekonna ajalugu[mõiste: Perekonna ajalugu – ühe perekonna liikmete elusündmuste kogum] ja seda tasub talletada.

Kui ajaloolased hakkavad mingit sündmust uurima, siis koguvad nad hea meelega ka inimeste mälestusi selle sündmuse kohta. Nad teevad intervjuusid, kus paluvad inimestel rääkida, mida nemad nägid, kuulsid, tundsid, maitsesid, tahtsid või unistasid. Seda kõike kutsutakse suuliseks ajalooks[mõiste: Suuline ajalugu – inimeste jutustused oma mälestusest, mõtetest ja tunnetest seoses minevikus toimunud sündmustega]. Inimeste mälestused on väga väärtuslikud, kuna need aitavad uurijatel paremini aru saada, kuidas mingi ajastu või sündmus inimeste jaoks tol hetkel tundus.

Sageli on inimesed tunnistajateks ka suurtele ajaloolistele muutustele. Näiteks enamik praegu elavatest inimestest mäletab, kuidas tuli koroonapandeemia. Paljud mäletavad ka seda, mis­­sugune oli elu enne pandeemiat. Sinu vanemad mäletavad aega, mil nutitelefone veel ei olnud. Sinu vanavanemad mäletavad aega, mil internetti veel ei olnud. Kindlasti toimub ka sinu elu ajal suuri muutusi, mida sinu lapsed ja nende lapsed ise­­enesestmõistetavaks peavad. See, mis sinu jaoks on praegu tulevik, saab nende jaoks olema kauge minevik.

1. Mida sina kooliajast meenutama ja rääkima hakkad, kui oled ise lapsevanemaks saanud?
2. Kas sa oled oma vanematelt ja vanavanematelt uurinud nende kooliaja kohta? Kui jah, siis mida nad on jutustanud? Kui ei, siis mida neilt küsiksid?
3. Kui saaksid ükskõik kui kaugest ajaloost praegu kellegi siia klassi tuua, siis kelle tooksid ja mida temalt küsiksid?
4. Loe kahte suulist ajalooallikat. Mis lugu oma elust meenutas 1959. aastal sündinud naine? Aga millisest naljakast juhtumist rääkis 1986. aastal sündinud naine?
5. Valmista kodus ette üks suuline ajalooallikas. Selleks palu, et pereliige või sõber räägiks sulle ühest enda elus toimunud sündmusest. Kirjuta tema lugu üles ja jutusta sellest järgmine tund oma klassile.