Selleks et tuhandete aastate jooksul toimunud ajaloosündmused[mõiste: Ajaloosündmus – oluline juhtum, mis leidis aset minevikus.] ei oleks nagu puder ja kapsad, on ajaloolased[mõiste: Ajaloolane – teadlane, kes uurib inimest läbi aegade.] välja mõelnud viisi, kuidas suur minevik väiksemateks osadeks teha. Nii räägitaksegi ajastutest[mõiste: Ajastu ehk ajajärk ehk periood – mõtteline ajavahemik, mida kutsutakse näiteks siis kasutatud tööriistade, moevoolu või mõtlemisviisi järgi.] ehk ajajärkudest või aegadest. Näiteks sinu elu üheks ajastuks või ajajärguks või ajaks võib lugeda juba lõppenud lasteaiaaega. Praegune, koolis käimise aeg, on uus ajajärk. Võib-olla elad vahepeal mõnes teises riigis ja siis saab sellest näiteks sinu elu Taani ajastu või Jaapani aeg.
Mõnikord on lihtne märgata, kuidas üks ajastu lõpeb ja teine algab. Näiteks siis, kui mõni riik saab iseseisvaks, uus kuninganna hakkab valitsema või president astub ametisse. Teinekord võtavad muutused aga palju aega ning üleminekut ei panda algul tähelegi. Seepärast saab möödunud ajastu endale nime tihti alles tagantjärele.
Inimkonna minevik on paigutatud just sellise ajatelje peale, nagu esimeses peatükis õppisid. Ajastud kulgevad minevikust tänapäeva nii:
ABISTAVAD SÕNASELETUSED
Ajaloosündmus – oluline juhtum, mis leidis aset minevikus.
Ajaloolane – teadlane, kes uurib inimest läbi aegade.
Ajastu ehk ajajärk ehk periood – mõtteline ajavahemik, mida kutsutakse näiteks siis kasutatud tööriistade, moevoolu või mõtlemisviisi järgi.
Kas märkasid, et vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiaeg asuvad ajaloolises ajas, aga muinasaeg hoopis eelajaloolises ajas? Miks nii? Inimesed elasid muidugi ka miljoneid aastaid tagasi, aga kuna nad kirjutada ei osanud, teame nende elust ja kommetest väga vähe. Me saame teha vaid oletusi, näiteks maa seest välja kaevatud esemete või koobastest leitud iidsete joonistuste põhjal. Just seetõttu kutsumegi seda aega eelajalooliseks ajaks.
Tänu kirjaoskuse tekkimisele hakkasid inimesed oma eluolu üles tähendama. Kuna osa sellest on säilinud tänaseni, saame meie neid iidseid tekste lugedes päris palju tollase elu kohta teada. Just seetõttu kutsumegi kirjakultuuri tekkele järgnenud aega ajalooliseks ajaks.
Ajalooline aeg jaguneb mitmeks suureks ajastuks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiaeg. Nendest kõikidest tuleb õpikus hiljem lähemalt juttu.
Kui maailma ajalugu laiemalt vaadelda, siis ilmneb põnev tõsiasi: kui ühe paiga inimesed elasid veel muinasajas, siis teise paiga inimesed võisid olla juba vanaajas või lausa keskajas. Seetõttu ongi ajateljel olevad ajavahemikud väga üldised. Ülejärgmises peatükis näed, et ka Eesti ajastud kulgevad pisut omamoodi.
MÕTLEME KOOS
- Mille järgi jaotatakse minevik eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks?
- Selgita oma sõnadega, mis on ajastu ehk ajajärk.
- Nimeta kõik maailma ajastud õiges järjekorras.
- Ehkki tavaliselt ajajärgud nii lühikesed ei ole, proovige harjutamise mõttes jaotada tänane koolipäev ajastuteks ning kirjutage need tahvlile. Siis valige neist üks ja jaotage omakorda ajastuteks.
- Uuri ajatelje pilte. Missuguseid abivahendeid on nende loomisel kasutatud?
