VANAAEG JA TSIVILISATSIOONID

Nagu ajateljelt nägid, algas vanaaeg umbes 5500 aastat tagasi iidses Mesopotaamias, kus elas rahvas nimega sumerid. Nad olid edukad põlluharijad ja loomakasvatajad. Tänu sellele, et toitu jätkus, hakkas nende rahvastik kasvama. Tekkisid maailma esimesed linnad, kus elas kümneid tuhandeid inimesi. Õigu­poolest oli iga suurem linn omaette riik ehk linnriik[mõiste: Linnriik – riik, mis koosneb linnast ja selle lähimast ümbrusest.].

Linnriigi keskmes oli suur tempel[mõiste: Tempel – usutalitusteks ehitatud hoone]. Sumerite uskumuste kohaselt elasid selle tipus jumalad. Linnriikide ümber kõrgusid müürid ning põlde käidi harimas neist väljaspool. Sumeritel olid oma kultuur ja kombed, valitsejad ja ametnikud. Kuidas me seda teame? Sest just sumerid hakkasid esimeste inimestena oma eluolu savitahvlitele kirja panema. Nendelt saame lugeda nii sumerite kultuuri, majanduse kui riigivalitsemise kohta. See­sugust hästi arenenud elukorraldust kutsutakse kõrgkultuuriks[mõiste: Tsivilisatsioon ehk kõrg­kultuur – pika aja jooksul suure hulga inimeste ühiselt loodud ühiskondlik korraldus, kus nii kultuur, majan­dus kui poliitika on omanäolised ja kõrgelt arenenud.] ehk tsivilisatsiooniks.

Iidse Mesopotaamia aladelt on leitud ligi 500 000 savitahvlit, aga tänapäeva teadlased on vaid tillukese osa neist päriselt läbi lugenud. Need tahvlid on kirjutatud kiilkirjas (loed sellest lähemalt siit), mida vaid vähesed lugeda oskavad. Kui uusi noori ajaloolasi peale tuleb, kes kiil­­­­kirja ära õpivad, siis on lootust, et saame sumerite kohta palju uut ja üllatavat teada.

Peale sumerite, kes olid esimese kõrgkultuuri loojad, tekkis maailmas veel kõrgkultuure. Igaüks neist on leiutanud midagi sellist, mida me tänaseni kasutame. Näiteks Hiina tsivilisatsiooni leiutisteks on siid ja portselan. Induse kõrgkultuur pärandas meile jooga ja number nulli. Ookeanitaguseid, tänapäevase nimega Ameerika maailmajao tsivilisatsioone võime tänada šokolaadi ja kummi eest.

On väga põnev uurida, kuidas oli elu neis kõrgkultuurides õigu­poolest korraldatud, mis töid inimesed tegid, milliseid pidustusi korraldasid ja missugustesse jumalatesse uskusid. Eesti kuulub Euroopasse ja Euroopat on kõige enam mõjutanud kolm iidset tsivilisatsiooni: Vana-Egiptus, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Õige pea lähemegi koos neid külastama.

1. Mida said vanaajal elanud sumerite kohta teada?
2. Arutlege, mis on kõrgkultuur.
3. Otsige tekstist üles vanade tsivilisatsioonide leiutised. Kujutage ette, et neid poleks kunagi leiutatud. Mil moel oleks meie maailm siis teistsugune?
4. Ehkki mõni tsivilisatsioon kestis tuhandeid aastaid, hääbus see lõpuks siiski. Mis võis olla selle põhjuseks?
5. Jagage klass rühmadeks. Iga rühm otsib internetist infot mõne iidse leiutise kohta, valmistab ette esitluse ja tutvustab seda teistele rühmadele.