Millised avastused keemias ...
- aitavad meil end päikese eest kaitsta?
- akusid kiiremini täis laadida?
- haavadel kiiremini paraneda?
- võimaldavad kaitset kuulide eest?
Avastused ja leiutised keemias
Avastamine ja leiutamine on aastatuhandeid inimkonda paelunud. Huvi on tekitanud sellisedki küsimused, kuidas saada pimedal ajal valgust või liikuda kiiresti ühest kohast teise. Teadlased üle maailma töötavad pidevalt uute leiutiste kallal. Väga põhjalike uuringute tulemusena on loodud tooteid, mis näiteks kaitsevad inimesi päikesekiirguse või kuulide eest.
Noorem nahk
Inimene vajab päikesevalgust, et organism saaks toota vajalikku D-vitamiini. Samas kahjustab liigne päikesekiirgus nahka. Päikeselt lähtub kolme liiki ultraviolettkiirgust (UV-kiirgust): UVA, UVB ja UVC. Üleliigse päikese tõttu kahjustunud nahk kaotab elastsuse ja tekivad kortsud.
Newcastle’i ülikooli teadlased leidsid, et sünteetiline aine Tiron suudab täielikult ära hoida DNA kahjustused. Ükski teine aine pole seni nii head tulemust andnud.
Tironit on katsetatud alles laboris rakukultuuride peal. Läheb veel aastaid, enne kui uurijad otsustavad, kas seda või sellelaadset ainet saab kasutada toidulisandi või kreemina naha kaitseks.
Akukasutajate unistus
Kes meist ei teaks, kui tüütu on kogu aeg mõne aparaadi akusid laadida? Nutitelefoni aku peab vastu keskmiselt ööpäeva. Sülearvutiga saab väga heal juhul tööd teha 8 tundi. Elektriautode populaarsus on küll kasvanud, kuid ka nende akud on veel n-ö vanamoodsad.
Colorado ülikooli professor avastas võimaluse nutitelefoni aku kahe tunni asemel täis laadida viie minutiga. Uued 3D-materjalid võimaldavad muuta akud ohutumaks ja ka oluliselt tõhusamaks: aku püsib töövõimeline kaks korda kauem kui praegu. See tehnoloogia muudaks elektriautode kasutamise populaarsemaks.
Haavade imeravim
Väikest haava on lihtne katta plaastriga ja see paraneb üsna ruttu. Suuremad haavad paranevad mitu korda kauem ja neis võib tekkida põletik. Praegused plaastrid, haavaliimid ja -pulbrid aitavad peatada küll verejooksu, kuid haav ei saa nende all piisavalt õhku või pääsevad bakterid ikkagi haava.
Taiwani teadlased on haavade raviks välja töötanud erilise materjali. Katsed näitasid, et see ei põhjusta rakkude kinnitumist haavale ega takista nende liikumist, mistõttu epiteelkude saab kogu aeg uueneda. Bakterid aga ei saa selle materjali pinnal kasvama hakata ja põletikku ei teki. Uus materjal aitab haavadel märkimisväärselt kiiremini paraneda. Näiteks tervenes 1,5 x 1,5 cm haav 14 päevaga armkudet jätmata.
Kaitse kuulide eest
Tallinna tehnikaülikooli teadlased on välja töötanud materjali, mida ei läbi isegi soomust läbistavad kuulid. Peale kõvaduse ja tugevuse on materjal terasest kolm korda kergem, mistõttu saab luua väiksema kütusekulu ja parema manööverdusvõimega sõjamasinaid. Kuna see on ka väga odav, sobib see hästi sõjatehnika tootmiseks. Materjal koosneb peamiselt titaani ja süsiniku sulamist, kuid täpsem koostis on salastatud.
