- Mis on keemiline side?
- Kuidas tekivad keemilised sidemed?
- Milliseid keemilisi sidemeid ainetes esineb?
Liim aatomite vahel
Kuu tiirleb ümber Maa külgetõmbejõu mõjul, puitlaudadest aeda hoiavad koos naelad, kleebised püsivad kinni liimiga. Kui poleks jõudu, mis hoiab aatomeid koos, ei saaks olemas olla ka aineid. Aastatuhandete eest arvati, et selleks jõuks on konksukesed, mis aatomeid ühendavad, tänapäevaks on teadlased avastanud mitut liiki keemilisi sidemeid.
Keemiline side
Keemiline side on vastasmõju aatomite või ioonide vahel.
Vastasmõju aatomite vahel on võimalik seetõttu, et aatomituum on laetud positiivselt, elektronid aga negatiivselt. Keemiline side moodustub siis, kui aatomite välise elektronkihi elektronid ümber paigutuvad.
Keemilise sideme liike on kolm: kovalentne, iooniline ja metalliline side. Keemilise sideme liik oleneb sellest, millised keemilised elemendid sideme moodustavad.
Keemiline side on vastasmõju ...
- aatomituuma ja väliskihi elektroni(de) vahel.
- aatomite või ioonide vahel.
- väliskihi elektronide vahel.
- elektronide ja aatomituumade vahel.
Kovalentne side
Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari jagamise teel. Kovalentne side moodustub kahe enamasti mittemetallilise elemendi aatomi vahel, mis jagavad elektronokteti saavutamiseks omavahel väliskihi elektrone. Kovalentset sidet tähistatakse tavaliselt kriipsuga (–) elementide sümbolite vahel: H–H, H–F.
Kovalentse sideme korral jagavad aatomid elektrone, moodustades elektronpaare
Näide 1
Vesiniku aatomil on välises elektronkihis 1 elektron, seega on täielikult täidetud elektronkihist puudu 1 elektron. Kahe vesiniku aatomi lähenedes muutuvad elektronid aatomitele ühiseks ja moodustub elektronpaar. Tekkinud elektronpaar kuulub mõlemale sidet moodustavale aatomile. Mõlema aatomi jaoks on elektronkiht täidetud.
Näide 2
Hapnik saab moodustada kaks kovalentset sidet. Näiteks vee molekulis jagab hapnik oma kahte väliskihi elektroni kahe vesiniku aatomiga ning iga vesiniku aatom oma elektroni hapniku aatomiga. Hapnik saavutab elektronokteti ja mõlemad vesinikud täidetud elektronkihi.
Kovalentne side esineb molekulides, näiteks vesi ja süsihappegaas, ning mõnes kristallilises aines, näiteks teemandis ja väävlis. Olulisemad kovalentse sideme moodustajad on vesinik, lämmastik, hapnik ja süsinik nii lihtainena kui ka ühendites üksteisega. Need elemendid on kõige levinumad elusorganismide ehituses.
Iooniline side
Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel.
Ioonid on laenguga aatomid. Katioon on elektroni(d) loovutanud ja selle laeng on positiivne, anioon on elektroni(d) liitnud ja selle laeng on negatiivne. Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel mõjuvad tõmbejõud. Sellist tõmbumist nimetataksegi tinglikult iooniliseks sidemeks.
Erinevalt kovalentsest sidemest ioonilise sideme korral aatomid elektronpaari ei jaga. Iooniline side esineb paljudest ioonidest koosnevates kristallilistes ainetes.
Iooniline side on tõmbejõud vastasmärgilise laenguga ioonide vahel
Mõtle
- Mille poolest erinevad kovalentne ja iooniline side?
- Iooniline side tekib positiivse ja negatiivse laenguga ioonide tõmbumisel.
- Iooniline side tekib katiooni ja aniooni vahel.
- Ioonilises sidemes ei ole elektronpaar jagatud aatomite vahel.
- Ioonilises sidemes moodustub elektronpaar, mida jagavad katioon ja anioon.
Metalliline side
Metalliline side on omane metallidele, näiteks vasele ja rauale. Metallis on kõigi aatomite välise elektronkihi elektronid ühised, need saavad kogu metalli piires liikuda. Selliseid liikuvaid väliskihi elektrone nimetatakse elektronpilveks. Elektronpilve vastasmõju metalliaatomitega tekitabki erilise metallilise sideme, mis hoiab metalliaatomeid koos. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihi elektronide vastasmõjul.
Metallis on aatomite väliskihi elektronid kõigile aatomitele ühised
- CuS
- F2
- S
- Na2O
- CH4
- Fe
- KBr
- Li
- Ti
- Zn
- AlCl3
- CO2
Ma tean, et ...
- Keemiline side on vastasmõju aatomite või ioonide vahel.
- Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari jagamise teel.
- Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel.
- Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihi elektronide vastasmõjul.
Küsimused
- Miks on keemiline side oluline? Kas planeedid ja eluvormid saaksid ilma selleta eksisteerida?
- Millise elektronkihi elektronid on keemilise sideme moodustumisel olulised?
- Kirjelda kovalentset sidet kahe vesiniku aatomi vahel.
- Mille poolest erinevad kovalentne ja iooniline side?
