- Kui palju on Maal joomiseks kõlblikku vett?
- Kuidas saadakse joogivett?
- Kui palju puhast vett vajab inimene?
Merevesi joogiks
Vesi on tähtis ja asendamatu aine Maal. Elusorganismide elutegevuseks vajalikud mageveevarud pole aga ammendamatud ning juba praegu tarbivad paljude suurlinnade, nagu nt Londoni ja Hongkongi elanikud magestatud merevett. Kuigi tänapäevaks on magestusjaamu üle 14 000, üritavad teadlased ja insenerid muuta protsessi energiatõhusamaks ning keskkonnasäästlikumaks, et pakkuda tulevikus leevendust üha suurenevale veevajadusele.
Puhas joogivesi
4. sajandil eKr hakkas Rooma elanike arv kiiresti kasvama ning seetõttu suurenes ka veevajadus. Varasem peamine joogiveeallikas Tiberi jõgi oli muutunud solgiseks ja tarbimiskõlbmatuks ning roomlased olid sunnitud ehitama esimese akvedukti. Praegu, mil maailma rahvaarv on ületanud 7 miljardi piiri, ei piisa veevajaduse rahuldamiseks magevee transportimisest või põhjavee kasutamisest ja inimühiskond seisab silmitsi ühe suurima keskkonnaprobleemiga – puhta vee puudusega.
Kuigi ligikaudu kolmveerand maakera pinnast on kaetud veega, moodustab kergesti kättesaadav joogiveevaru alla 1%, mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud. Arenenud riigid suudavad joogikõlbliku vee saamiseks puhastada pinna- ja reovett või magestada merevett. Arengumaades pole puhas vesi kaugeltki iseenesestmõistetav ressurss ja sageli tuleb seda transportida kilomeetrite kauguselt. Puhta vee puudusest ja sellest tingitud haiguste tõttu küündib surmajuhtude arv arengumaades aastas miljonitesse.
Inimene ja vesi
Inimeses on kuni 70% vett, vesi moodustab keskkonna nii rakkudes kui ka rakkudevahelises alas. Väga veerikas organ on aju (üle 80% vett) ning kõige vähem sisaldub vett rasvkoes (~10%). Vesi on vere, sülje ja uriini koostises ning sellel on oluline roll liigeste töös ja kehatemperatuuri reguleerimisel.
Inimesele on elutähtis vett tarbida. Piisava veevaru tagamiseks soovitatakse naistel päevas tarbida vähemalt 30 ml ning meestel 40 ml vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. See kogus muutub sõltuvalt aastaajast, tarbitavast toidust ning kehalisest aktiivsusest. Rohkelt vett saame taimsest toidust, näiteks kurgi massist moodustab vesi 95%. Arvatakse, et inimene suudab vett tarbimata vastu pidada umbes kolm päeva.
Mõtle
- Kui palju vett on maakera inimestes kokku? Arvesta, et inimese keskmine kehakaal on 62 kg ja inimesi on 7 miljardit.
Vett vajatakse tänapäeval nii koduses majapidamises kui ka tööstuses ja põllumajanduses. Ligikaudu 70% loodusest pärit veest kulub põldude niisutamiseks ja toiduks vajaliku tooraine saamiseks.
1 kg toiduaine tootmiseks kuluv keskmine vee kogus
Toiduaine |
Vee kogus liitrites |
Šokolaad |
17 200 |
Loomaliha |
15 400 |
Kanaliha |
4 300 |
Juust |
3 200 |
Nisu |
1 500 |
Inimese keha sisaldab vett umbes. Kõige suurema veesisaldusega organ on, milles on ligikaudu vett.
Vee puhastamine
Üldjuhul töödeldakse mageveeallikatest pärit vesi enne tarbijani suunamist veepuhastusjaamades. Seal eraldatakse veest võimalikud saasteained, mõned teised vähem kahjulikud ühendid ja sodi, et tagada kraanivee puhtus ja ohutus. Peale põhjavee kasutatakse tänapäeval linnades tihti ka pinnavett, mida puhastatakse mitmes etapis. Eestis kasutatakse joogiveeallikana pinnavett Tallinnas ja Narvas. Tallinnas puhastatakse joogiveeks Ülemiste järve vett, mida tarbib enamik tallinlasi, Narva saab oma joogivee Narva jõe veehaardest.
Vesi läbib veepuhastusjaamas mitu järjestikkust etappi. Esmalt juhitakse järvevesi pumpadega läbi võrede ja mikrofiltrite, millega eemaldatakse suurem praht, vetikad ja hõljum. Edasi liigub vesi basseinidesse, kuhu juhitakse õhu ja osooni segu. Osooni toimel paraneb vee värvus, maitse ja lõhn ning hävivad kahjulikud bakterid. Seejärel suunatakse vesi segistitesse, kus sellele lisatakse kemikaale, mille tulemusena peeneteralised osakesed liituvad suuremateks ja sadenevad. Tekkinud sade eemaldatakse ning vesi suunatakse täiendavaks puhastamiseks läbi söe- ja liivafiltrite. Filtrimine eemaldab viimasedki mittevajalikud osakesed ja parandab vee maitset. Lõpuks desinfitseeritakse vett klooriga ja joogivesi suunatakse üldisesse veevõrku tarbimiseks.
- Peeneteralistest osakestest vabanemine.
- Vee värvuse ja maitse parandamine.
- Vetikatest vabanemine.
- Desinfitseerimine ja ettevalmistus veevõrku saatmiseks.
Ma tean, et ...
- Vesi on elu alus. Kõik elusorganismid koosnevad peamiselt veest. Vesi täidab organismide kehas mitut ülesannet.
- Vett kasutatakse suures koguses näiteks tööstuses, põllumajanduses ja koduses majapidamises.
- Vee puhastamine võimaldab saada puhast joogivett.
Küsimused
- Kuidas on mõjutanud puhta vee kättesaadavus asustuste paiknemist?
- Selgita, kuidas on vesi inimesele tähtis.
- Arvuta, kui palju vett peaksid sina iga päev jooma.
- Milleks tarbid sina iga päev vett ja kui palju sul seda kulub?
- Millisest allikast pärineb sinu kodukoha joogivesi?
