Lühikokkuvõte
Vesi on üks levinumaid ja tähtsamaid aineid Maal, mistõttu on oluline seda ainet tundma õppida. Vee aineosakeseks on molekul, milles on hapniku aatomiga kovalentselt seotud kaks vesiniku aatomit.
Puhas vesi on läbipaistev värvuseta lõhnata ja maitseta ning toatemperatuuril vedel aine. Vesi esineb kolmes olekus: tahke, vedela ja gaasilisena. Vee sulamistemperatuur on 0 ℃ ja keemistemperatuur 100 ℃. Vee tihedus on suurim 4 ℃ juures – 1 kg/dm3. Puhas vesi ei juhi elektrit. Vesi on hea lahusti.
Ainete lahustumine vees, märgumine ja pundumine vee toimel on tingitud vee molekuli polaarsusest. Polaarne molekul on molekul, millel on erineva osalaenguga osad. Polaarsuse tõttu saavad vee molekulid moodustada vesiniksidemeid ja seostuda teiste ainetega. Aineid, mille osakeste ja vee molekulide vahel on vastastoime, nimetatakse hüdrofiilseteks aineteks. Aineid, mille osakestel vee molekulidega vastastoimet pole, nimetatakse aga hüdrofoobseteks aineteks.
Kvaliteetne joogivesi on inimkonna üks olulisemaid ressursse. Inimeses on kuni 70% vett ja veevajaduse rahuldamiseks vajame päevas 30–40 ml vett kehakaalu kilogrammi kohta. Suur osa ühiskonnas tarbitavast veest kulub toidu ja tarbeesemete tootmiseks. Tänapäeval moodustab enamiku tarbimiskõlblikust veest veepuhastusjaamades töödeldud vesi.
Looduslik vesi pole puhas aine, selles on lahustunud palju teisi aineid. Lahuse koostist iseloomustab massiprotsent, mis näitab, mitu protsenti lahusest moodustab lahustunud aine. Massiprotsendi leidmiseks tuleb lahustunud aine mass jagada kogu lahuse massiga ning korrutada seejärel saja protsendiga.
Tõeliste lahuste kõrval on levinud lahustega sarnased segud – pihused. Pihus on näiliselt ühtlane segu, milles üks aine on jaotunud väikeste osakestena teises. Vastavalt osakeste suurusele jaotatakse pihused kolloidlahusteks ja jämepihusteks. Pihuseid liigitatakse ka pihustuskeskkonna ja pihustunud aine oleku järgi: aerosool, vaht, emulsioon, suspensioon ja tarre.
Mõisted
Vee molekul on vee aineosake.
Polaarne molekul on molekul, milles elektronpaari nihkumise tõttu tekivad erinimeliselt laetud piirkonnad.
Vesinikside on molekulidevaheline side, esineb näiteks vee molekulide vahel.
Hüdrofiilne ehk veesõbralik aine on aine, mille osakeste ja vee molekulide vahel esineb vastastoime, need tõmbuvad üksteise poole. Hüdrofiilsed ained lahustuvad, märguvad või punduvad vee toimel.
Hüdrofoobne ehk vetthülgav aine on aine, mille osakeste ja vee molekulide vahel puudub vastastoime, need ei tõmbu üksteise poole.
Märgumine on veetilga laialivalgumine tahkel lahustumatul pinnal.
Kapillaarsus on nähtus, mille korral vedelik tõuseb peenikeses torus ehk kapillaaris selle sisepinna märgumise tõttu.
Pundumine on nähtus, mille korral imab materjal endasse vedelikku, mistõttu suureneb selle mass ja ruumala.
Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu.
Lahusti on aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud.
Lahustunud aine on aine, mis on lahustis ühtlaselt jaotunud.
Vesilahus on lahus, milles lahustiks on vesi.
Lahuse massiprotsent (P) näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist.
Pihus ehk pihussüsteem on segu, milles üks aine (pihustunud aine) on jaotunud väikeste osakestena teises (pihustuskeskkonnas).
Aerosool on gaasi ja tahkete osakeste või vedeliku piiskade pihussüsteem.
Vaht on vedeliku või tahke aine ja gaasilise aine pihusüsteem.
Emulsioon on vedeliku või tahke aine ja vedeliku piiskade pihussüsteem.
Suspensioon on vedeliku või tahke aine ja tahkete osakeste pihussüsteem.
Teadmiste kontroll
- Suhkruvesi
- Piim
- Äädikas
- Kissell
- Silikageel
- Merevesi
- Vahukoor
- Veri
- Tarretis
Vee molekul onmolekul ja seetõttu saavad vee molekulid moodustada omavahel ja seostuda teiste ainetega. Aineid, mille osakeste ja vee molekulide vahel esineb vastastoime, nimetatakse aineteks. Aineid, mille osakeste ja vee molekulide vahel vastastoimeid ei esine, nimetatakseaineteks.
Molekulidevaheline side, esineb näiteks vee molekulide vahel.
Kordamisküsimused
- Kirjelda vee aineosakest (aineosakese ja selles oleva keemilise sideme liik, koostis, molekulmass, polaarsus).
- Iseloomusta puhast vett (värvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur jm).
- Mida tähendab, et materjal on hüdrofiilne? Too kolm näidet hüdrofiilsete ainete kohta.
- Nimeta kolm hüdrofoobse materjali kasutamisvõimalust igapäevaelus.
- Mis juhtub veetilgaga märguval pinnal? Mis juhtub mittemärguval pinnal?
- Seleta kapillaarsuse tähtsust looduses. Kuidas võib kapillaarsus kahjulik nähtus olla?
- Mis on vesilahus? Millest vesilahus koosneb?
- Kas puhas joogivesi on puhas aine?
- Miks pole puhas joogivesi kõikjal kättesaadav?
- Kui suure osa inimkeha massist moodustab vesi? Miks on vesi inimesele elutähtis?
- Mitmeks aastaks piisaks ühele inimesele joogiveest, mis kuluks 1 kg šokolaadi tootmiseks? Arvesta, et keskmine inimene tarbib ühes päevas 2 l joogivett.
- Seleta, kuidas saadakse pinnaveest (nt järve või jõe veest) joogikõlblik vesi.
- Millest koosneb suhkru vesilahus?
- Mida näitab lahuse massiprotsent? Too näiteid igapäevaelust selle kohta, kus kasutatakse lahuse massiprotsenti.
- Kuidas eristada omavahel tõelist lahust ja pihust?
- Mille poolest erinevad vedel suspensioon ja emulsioon? Too kummagi kohta näiteid.
