Neutralisatsiooni­reaktsioon

Eelmistes peatükkides selgus, et hape annab lahusesse vesinik­ioone ja alus hüdroksiid­ioone – need ioonid määravad kummalegi ainele ise­loomulikud omadused. Kui valada kokku happe ja aluse lahused, reageerivad vesinik­ioonid ja hüdroksiid­ioonid omavahel ning tekib vesi, millest on neutralisatsiooni­reaktsioon ka oma nimetuse saanud. Kui neid ioone on lahuses võrdses koguses, moodustub neutraalne lahus (pH = 7). 

${\mathbf{H}}^{\mathbf{+}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{OH}}^{\mathbf{-}}\mathbf{ }\mathbf{\to }\mathbf{ }{\mathbf{H}}_{\mathbf{2}}\mathbf{O}$

Teame, et happe lahus sisaldab vesinik­ioone ja happe anioone ning aluse lahus sisaldab aluse katioone ja hüdroksiid­ioone. Peale vee tekib neutralisatsiooni­reaktsiooni käigus aluse katioonidest ja happe anioonidest uus aine – sool.

Kuna soolhape on tugev hape ja naatriumhüdroksiid on tugev alus ning naatriumkloriid on hästilahustuv iooniline aine, esinevad need ained lahuses ioonidena. Seetõttu on täpsem kirjutada võrrand ioonilisel kujul.

${\mathbf{H}}^{\mathbf{+}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{Cl}}^{\mathbf{-}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{Na}}^{\mathbf{+}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{OH}}^{\mathbf{-}}\mathbf{ }\mathbf{\to }$ ${\mathbf{Na}}^{\mathbf{+}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{Cl}}^{\mathbf{-}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{H}}_{\mathbf{2}}\mathbf{O}$

Ka neutralisatsioonireaktsiooni kirjutades tuleb tähelepanu pöörata reaktsioonivõrrandi tasakaalule: lähteainete ja saaduste aatomite koguarv peab olema võrdne. Kirjutame lämmastikhappe ja baariumhüdroksiidi neutralisatsioonireaktsiooni.

${\mathbf{HNO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }\mathbf{Ba}{\mathbf{\left(}\mathbf{OH}\mathbf{\right)}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{\to }$ $\mathbf{Ba}{\mathbf{\left(}{\mathbf{NO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{\right)}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{H}}_{\mathbf{2}}\mathbf{O}$

Saaduste poolel on baariumiooniga seotud kaks nitraatiooni (NO₃^–), lähteainete poolel on lämmastikhappes vaid üks NO₃^–-ioon. Nende tasakaalustamiseks tuleb lähteainete poolele lämmastik­happe valemi ette kirjutada kordaja 2.

$\mathbf{2}{\mathbf{HNO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }\mathbf{Ba}{\mathbf{\left(}\mathbf{OH}\mathbf{\right)}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{\to }$ $\mathbf{Ba}{\mathbf{\left(}{\mathbf{NO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{\right)}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{H}}_{\mathbf{2}}\mathbf{O}$

Loeme nüüd kokku vesiniku aatomid esmalt lähteainete poolel, saame 4 vesiniku aatomit, saaduste poolel on neid aga 2. Tasakaalustamiseks tuleb seega saaduste poolele vee valemi ette kirjutada kordaja 2.

$\mathbf{2}{\mathbf{HNO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }\mathbf{Ba}{\mathbf{\left(}\mathbf{OH}\mathbf{\right)}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{\to }$$\mathbf{Ba}{\mathbf{\left(}{\mathbf{NO}}_{\mathbf{3}}\mathbf{\right)}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }\mathbf{2}{\mathbf{H}}_{\mathbf{2}}\mathbf{O}$

Tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis on lähteainete ja saaduste poolel aatomite arv võrdne.

Tugevaid happeid ja aluseid sisaldavad mitme­sugused maja­pidamises kasutatavad puhastus­vahendid. Näiteks on toru­puhastus­vahendi koostises üsna tugeva kontsentratsiooniga ja söövitava toimega naatrium­hüdroksiid (NaOH). Kui selline vahend satub nahale, tuleb see kohe veega maha pesta ning vajaduse korral nõrgalt happelise lahusega neutraliseerida. Neutraliseerimiseks sobib näiteks lahjendatud söögiäädikas mis sisaldab äädikhapet, või sidrunhappe lahus. Seejärel tuleb koht uuesti veega puhtaks pesta.

Tugevalt happelised on mitmed WC puhastusvahendid, näiteks Sanit-M (sisaldab fosforhapet, H₃PO₄). Seda saab neutraliseerida näiteks nõrga aluse ammoniaakhüdraadi (NH₃∙H₂O) ehk nuuskpiirituse lahuse või söögisooda lahusega.