Teisi tuntud metalle ja sulameid

Tsink on tähtis metall ning toodangu mahult raua, alumiiniumi ja vase järel neljandal kohal. Tsink on suhteliselt aktiivne ning esineb seetõttu looduses ühenditena. Tsingi ühendeid ja sulameid tuntakse juba muinasajast, puhast metalli hakati tootma alles 18. sajandil. Tsink on sinakas­hõbehall keskmise kõvadusega habras ja keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Metall kattub õhus kiiresti oksiidikihiga (ZnO), niiskes õhus korrodeerub metall CO₂ toimel aeglaselt. Tsink reageerib kergesti hapete lahustega, kust tõrjub välja vesiniku.

$\mathbf{Zn}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }\mathbf{2}\mathbf{HCl}\mathbf{ }\mathbf{\to }\mathbf{ }{\mathbf{ZnCl}}_{\mathbf{2}}\mathbf{ }\mathbf{+}\mathbf{ }{\mathbf{H}}_{\mathbf{2}}\mathbf{\uparrow }$

Tsinki kasutatakse kõige enam korrosioonitõrjes ohverdus­metallina, aga samuti akudes ja sulamites. Tsingiga kaetud terasest autokered ei roosteta isegi siis, kui värvikiht on kahjustatud, sest tsink on rauast aktiivsem ja oksüdeerub enne. Tsingi oksüdeerumisel Zn²⁺-iooniks eralduvat energiat kasutatakse ära patareides energia­allikana. Erinevalt liitium­ioon­akudest ei saa enamikku tsingil põhinevaid patareisid uuesti laadida, kuna neis tekkinud aineid ei saa elektrivoolu toimel tagasi lähteaineteks muundada.

Tina ja plii on perioodilisustabeli IVA rühma metallid. Mõlemad on looduses suhteliselt vähe levinud, peamiselt sulfiidsete ja oksiidsete maakidena. Tina ja pliid tunneb inimkond juba tuhandeid aastaid, neid on kerge maakidest toota. Tina on kasutatud koos vasega pronksi saamiseks.

Tina on hõbedane, kergesti töödeldav, pehme (Mohsi skaalal 1,5, küünega kriimustatav), madala sulamis­temperatuuriga (232 ℃) metall. Üle poole tina toodangust läheb mitme­suguste sulamite valmistamiseks. Umbes kolmandik kasutatakse terasest konservi­karpide sisemuse katmiseks, kuna tina on vähe­toksiline ja keemiliselt suhteliselt püsiv.

Plii on sinakas hõbehall metall. See on sama pehme kui tina ja selle sulamis­temperatuur on 327 ℃. Pea pool toodetavast pliist kasutatakse plii­akudes. Plii neelab hästi radioaktiivset ja röntgeni­kiirgust ja sellest valmistatakse kaitse­ekraane. Plii ja selle ühendid on väga mürgised ning toidunõudes seda kasutada ei tohi.

Jootetina on plii ja tina sulam. Jootetina kasutatakse metallide jootmiseks, st metall­detailid ühendatakse sula­metalliga ehk joodisega. Kuigi jootetina koosneb 63% tinast ja 37% pliist, on selle sulamistemperatuur mõlema puhta metalli omast madalam, s.o 183 ℃. Seetõttu on jootetina mugav kasutada ka koduse joote­kolviga, sest see ei vaja väga kõrget temperatuuri. Jootetina kasutatakse peamiselt elektrilistes seadmetes kontaktide ühendamiseks.

Titaan on omadustelt väljapaistev metall: sel on suurepärased mehaanilised ja keemilised omadused. See on üks korrosioonile vastu­pidavamaid metalle, sest moodustab hapniku toimel tiheda ja vastu­pidava oksiidi­kihi nagu alumiinium ja kroomgi. Titaani kõige tähtsam omadus on selle tugevus. Puhas titaan on paljudest terastest tugevam, kuid seejuures oluliselt kergem.

Enamik toodetavast titaanist kasutatakse selle omaduste tõttu lennuki­ehituses ja kosmose­seadmetes. Näiteks koosnesid paljud Saturni kuule Titaanile maandunud Cassini-Huygensi sondi osad titaanist või selle sulamitest.

Titaan on hinnatud metall ka meditsiinis, eelkõige luude asendamiseks. See ei purune ja pole liiga raske. Tähtsaim titaani omadus seejuures on selle sobivus organismiga: see ei oksüdeeru, keha ei hakka titaanist implantaadi vastu antikehi tootma ning luu kasvab titaaniga tihedalt kokku.

Nitinool on titaani (50%) ja nikli (50%) sulam. Nitinool on nn mälumetall, st pärast deformeerumist saab eseme esialgse kuju taastada, kui seda kuumutada. Lisaks on nitinool ülimalt elastne, seda on võimalik tugevalt painutada, enne kui see puruneb. Nitinooli kasutatakse meditsiinis näiteks hamba­klambrites ja prilli­raamides kerguse ja painduvuse tõttu.