Õpiku ülesehitus
Õpik on jagatud teemadeks:
- Sissejuhatus
- Avaldised ja arvuhulgad
- Trigonomeetria
- Vektor ja joon tasandil
- Aritmeetiline ja geomeetriline jada
- Funktsioonid
- Integraal
- Planimeetria
- Stereomeetria
- Tõenäosus ja statistika
- Harjutamine eksamiks
Iga teema peatükis Konspekt on kirjas põhiteadmised ja valemid.
Peatükis Harjutusülesanded saab lahendada üksikuid ülesandeid vihjete abil ja hätta jäädes uurida ülesande lahenduskäiku. Peatüki lõpus on vastava teemaga seotud riigieksamite ülesanded aastatest 2014 kuni 2022.
Iga teema lõpeb teematesti(de)ga. Põhivaratestis on lihtsamad ülesanded, Põhitesti ülesanded on keerukamad.
Õpiku lõpus on neli eksamitesti, mis on jaotatud esimeseks ja teiseks osaks. Ühe eksamitesti kaks osa on ülesannetekogus. Seda saab õpetaja jagada harjutamiseks või hindeliseks tööks.
Ülesandeid lahenda vihikus või paberil. Vahe ja/või lõppvastused sisesta siia. Oma vastuseid saab lõputult muuta ja ülesandeid uuesti lahendada.
Vastuste sisestamine
Kuna arvuti ei oska mõtteid lugeda, siis pead vastuste sisestamisel väga tähelepanelik olema. Näiteks, kui arvude loetelus kirjutad semikooloni asemel koma, siis arvuti loeb vastuse valeks, kuigi õpetaja saaks aru, mida mõtlesid.
Vastuselünk
Õpikus on kaht tüüpi lünkasid.
Tavalünka sisesta täisarve ja kümnendmurde. Kümnendmurdude täpsus antakse ette tekstis ja/või kohahoidjana (kustub automaatselt kursori lünka viimisel).
Matemaatilisse lünka saab sisestada murdusid, astmeid, juuri, avaldisi. Jälgi hoolega, kas pead lünka sisestama ka vahevastuse.
- Sisesta ja järjesta vastused kasvavas järjekorras.
- Kümnendmurrud sisesta komaga.
- Harilikud murrud sisesta taandatud kujul.
