Kust on jõgede vesi pärit?
Eesti jõed saavad oma vee peaaegu võrdselt vihmast, allikatest väljuvast põhjaveest ja kevadisest lumesulamisveest. Meie jõgedele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine aasta jooksul.
Vihmasaju järel imbub osa vihmaveest maasse, osa aurustub päikese käes ja osa valgub mööda maapinna kallakut jõe poole. Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse valgalaks ehk jõgikonnaks. Mida suurem on valgala, seda rohkem voolab seal tavaliselt väikesi ojasid ja jõekesi, mis oma vee jõkke viivad ja selle veerohkeks muudavad.
Uuri kaarti!
- Mille poolest erinevad kaardil tähistatud jõgede valgalad?
- Millise kaardil oleva jõe valgala on suurim?
- Millise jõe alamjooksul on sinu meelest kevadine suurvesi kõige ulatuslikum? Miks?
Jõe veetase muutub aasta jooksul
Sügistalvel jõgi külmub ja lumerohke talv selle veerohkust ei mõjuta. Veetase on madal, sest jääkaane all voolav jõgi toitub vaid maapõuest pärit põhjaveest, mis allikate kaudu jõkke jõuab.
Kevadel, kui päike hakkab kõrgemalt käima, sulab jää õhukeseks ja murdub tükkideks ning vool kannab neid edasi: jõgi vabaneb jääkattest. Kevadise jääminekuga algab jõel suurvesi, mis võib väikesed ojad laiadeks jõgedeks muuta. Ümbruskonnast valgub lühikese ajaga jõkke pika talve jooksul sadanud lume sulavesi ja jõesäng ei suuda kogu vett ära mahutada. Vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab üle oru põhja, sh niidud, metsad, vahel ka linnatänavad. Üleujutused on tavalised aeglase vooluga jõgedel. Just niisugused meie jõed enamasti ongi.
Kuival ja kuumal suvel jääb vett jões sageli nii väheks, et veest ulatuvad välja jõesängi põhja kivid ja liivakõrgendikud. See on madalvee aeg.
Veetase hakkab uuesti tõusma suve lõpul ja sügisel, kui sademete hulk suureneb. Sügisene suurvesi pole aga tavaliselt nii ulatuslik kui kevadine.
Ma tean, et …
Eesti jõed saavad oma vee vihmast, kevadisest lumesulamisveest ja põhjaveest. Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse valgalaks. Kevadise jääminekuga algab suurvesi. Suvel on madalvee aeg.
