- Millest sõltub jõe voolukiirus?
- Millisteks osadeks jaotatakse jõgi voolukiiruse põhjal?
Eesti jõed on eriilmelised
Meie mitmekesine maastik ja vaheldusrikas ilmastik muudab jõed üksteisest väga erinevaks. Jõgede teekond Kagu-Eestis kulgeb arvukate küngaste ja metsade vahel. Lääne- ja Kesk-Eestis looklevad jõed rahulikena üle laiade tasandike. Põhja-Eestis langevad jõed üle järsu pankranniku serva. Oma teed jätkavad nad kiirevoolulistena kitsastes kivistes sängides, kuni suubuvad Soome lahte.
- Kõik Eesti jõed on ühesugused.
- Eesti jõed erinevad üksteisest.
- Mõni Eesti piirkond on tasane, teine künklik.
- Kõik Eesti jõed saavad alguse mägedest.
Jõe voolukiirus on erinev
Mõni jõgi voolab aeglaselt, mõni kiiresti. Voolukiirus ehk vee liikumise kiirus jõesängis sõltub peamiselt sellest, kas jõe lähe asub tasasel ja madalal alal või saab jõgi alguse kõrgendikult. Mida suurem on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites ehk jõe langus, seda kiiremini jõgi voolab.
Samas pole ükski jõgi kogu oma pikkuses ühetaolise voolukiirusega, igal jõel on kiirema ja aeglasema vooluga lõike. Vastavalt jõe laiusele, veerohkusele ja voolukiirusele eristatakse jõe ülem-, kesk- ja alamjooksu.
Voolav vesi kujundab maapinda. Algusosas süvendab jõgi sängi põhja, purustades ja kulutades kive. Suudmeala muudab aeglaselt voolav vesi aga tasasemaks, kandes sinna kokku peent setet.
Jõe vool on siin väga aeglane, mistõttu isegi veega kohale kandunud liiv ja savi settivad –
Vool on siin tugev ning suudab edasi veeretada ja purustada isegi suuremaid kive –
Jõgi on siin veerohke, aga vool on aeglustunud ja suudab liigutada veel ainult liiva ja savi –
Jõed Eesti eri piirkondades
Tasandikul uuristab jõgi tavaliselt ühte kallast rohkem kui teist. Vastaskalda ääres, kus vool on aeglasem, settib liiv. Looge kasvab ja voolusäng muutub aja jooksul aina käänulisemaks. Kõige suuremad looked kujunevad aeglaselt voolavatel tasandikujõgedel Kesk- ja Lääne-Eestis.
Madalas ja kiirevoolulises jõeosas, kus peenemad setteosakesed on allavoolu kantud ning vesi vahutades ja käredalt mööda ebatasast kivist sängi voolab, tekib kärestik. Mõni kärestik on ka inimese rajatud. Näiteks kaladele rändetee avamiseks lammutati Pärnu jõel olnud pais ja selle asemele rajati Sindi kärestik, kus nüüd saab tegelda süstasõidu ning aerutamisega.
Põhja-Eesti jõed voolavad enne mereni jõudmist üle pankranniku serva. Kui jõgi järsult astangult alla langeb, tekib juga. Joast allavoolu, madalas ja kiirevoolulises jõeosas kobrutavad kärestikud. Eesti kõrgeim juga on u 30 m kõrguselt langev Valaste juga. Võimsaim on aga Jägala juga, mis on 8 m kõrge ja 50 m lai.
Kagu-Eesti jõed algavad kõrgustikelt, nende langus on suur ja vool ülemjooksul kiire. Kevadel, kui jõkke valgub lumesulavesi, meenutavad Ahja, Piusa ja Võhandu kiirevoolulisi mägijõgesid ning seetõttu näeb neil siis paljusid süsta- ja paadimatkajaid.
– neil esinevad joad
– meenutavad kevadel kiirevoolulisi mäestikujõgesid
– aeglase vooluga looklevad jõed
Uuri kaarti!
- Nimeta jõgesid, mis saavad alguse Pandivere kõrgustikult. Millistesse veekogudesse need suubuvad?
- Nimeta Põhja-Eesti jõgesid, millel on joad.
- Millistelt kõrgustikelt algavad Kagu-Eesti jõed? Kuidas mõjutab see voolukiirust jõgede ülemjooksul?
Mõisted
- voolukiirus – vee liikumise kiirus jõesängis
- kärestik – kiire vooluga jõeosa madalas ja kivises sängis
- juga – vee vaba langemine järsult astangult
Ma tean, et …
Jõe voolukiirus sõltub eelkõige jõe langusest. Igal suuremal jõel saab eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu. Jõgi ei voola kunagi päris otse, vaid lookleb. Kivises ja madalas kiire vooluga jõeosas tekib kärestik. Kui jõgi astangult langeb, tekib juga.
