Veetaimede erinevad lehed
Nii nagu kuival maal, kasvab ka vees mitmesuguseid taimi. Neid on nii sügaval vees kui ka kalda lähedal. Osa veetaimi kasvab üleni vee all, osa kasvatab aga lehed vee pinnale või veest väljagi. Osal veetaimedel on nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Tavaliselt on vee pinnal ja vee sees kasvavad lehed erineva kujuga. See on eriti iseloomulik jões kasvavatele taimedele.
Veepinnal ujuvad lehed on enamasti ümarad, sest nii peavad nad lainete survele paremini vastu. Valge vesiroosi ja kollase vesikupu lehed ujuvad vee pinnal nagu parved, mille peal konnad saavad supluste vahel oma keha soojendada.
Veetaimede veesisesed lehed on enamasti kitsad või harunenud, et need vee liikudes katki ei läheks. Selliseid lehti võid näha särjesilmadel, mis kasvavad peaaegu tervenisti vees. Veest ulatuvad välja nende väikesed valged õied.
Vesikatkul on väikesed piklikud lehekesed. See taim ei pruugi veekogu põhja kinnituda. Väga edukalt elavad ja kasvavad vesikatku hargnevad varretükid ka vabalt vees hõljudes.
On taimi, mis ei kinnitu kunagi veekogu põhja. Sellised on näiteks lemled. Lemle leht näeb välja nagu pisike veepinnal ujuv roheline litrike. Vahel võivad lemled vaibana katta kogu väiksema tiigi.
- Valge vesiroos
- Kollane vesikupp
- Kitsad või harunenud
- Ümarad
- Peavad vastu lainete survele
- Kanada vesikatk
- Ei lähe vees liikudes katki
- Särjesilm
- Sellised lehed võimaldavad taimedel paremini püüda vees hõljuvaid toitaineid.
- Sellised lehed ei lähe liikuvas vees katki.
- Selliseid lehti märkavad kalad halvemini, mistõttu nad ei söö taime lehti ära.
- Sellised lehed võimaldavad konnadel kuskil puhata.
- Sellise kujuga lehed peavad lainete survele paremini vastu.
- Selliseid lehti on kõige lihtsam kasvatada.
Veetaimed on teistsugused kui maismaataimed
Kõik taimeosad vajavad hingamiseks hapnikku. Vees on aga hapnikku vähe. Seepärast on ujulehtedega veetaimede vartes palju õhuruume, mille kaudu jõuab õhk ka taimede erinevate osadeni. Õhuruumides olev õhk hoiab paljusid veetaimi ka püsti. Seda on vaja, sest veetaimede varred ei ole nii tugevad ja jäigad nagu maismaataimede omad.
Maismaataimede lehtede pinnal on rakkudest tihe kate, et vesi neist liiga kiiresti ei auruks. Veetaimede veesisestel osadel see puudub. Selle tõttu saavad veetaimed läbi oma varte ja õhukeste lehtede väga lihtsalt kätte vett ning selles lahustunud toitaineid, hapnikku ja süsihappegaasi. Kuna vesi saab veetaimedest kergesti auruda, närtsivad veest välja võetud taimed kiiresti.
- Õhuruumide kaudu pumpab taim hapnikku õhust vette.
- Õhuruumide kaudu jõuab hapnik taime erinevate osadeni.
- Õhuruumides olev õhk hoiab taime vees püsti.
- Õhuruumides olev õhk muudab taime varre väga tugevaks.
Ma tean, et …
Veetaimede vee pinnal ja vee sees olevad lehed on erinevad. Veetaimede vartes on palju õhuruume. Veest välja võetud veetaimed närtsivad kiiresti.
