- Millised taimed kasvavad veekogude kallastel?
- Mille poolest erineb järve ja jõe taimestik?
Kaldataimed kasvavad vee ja maa piiril
Järve kaldariba taimestik on tavaliselt tihe ja lopsakas, sest kaldataimede juured on niiskes pinnases. Tavalise veeseisu korral on neil järve elukooslusega vähe pistmist. Kui veetase tõuseb, võivad kaldataimed ka vette jääda. Sageli leidub järve ääres tarnu, kollast võhumõõka ja varsakapja. Järve kaldal võib kasvada ka puid. Kõige paremini taluvad sellist niisket ja vahel ka lausmärga kasvukohta pajud ja sanglepp.
- Niiske pinnas
- Kuiv pinnas
- Üleujutused
- Soolane vesi
- Tavalise veeseisu korral veest väljas
- Tavalise veeseisu korral üleni vees
Eri liiki veetaimed kasvavad järves erineval sügavusel
Kaldaveetaimed, nagu näiteks hundinui, pilliroog, soovõhk ja järvkaisel, kasvavad enamasti madalas vees. Selliste taimede varred ja lehed ulatuvad enamasti veest välja. Kaldavööndi taimede vahel leiavad varju mitmesugused veeloomad.
Kaldaveetaimede kasvualast sügavamal algab ujulehtedega avaveetaimede vöönd. Nende lehed ujuvad veepinnal ja ka õied ulatuvad veest välja. Avaveetaimede hulka kuuluvad näiteks meile juba tuttavad valge vesiroos ja kollane vesikupp. Ujulehtedega taimed võivad kasvada u 2–3 m sügavuses vees. Osa neist (nt lemled) ujub siiski veekogu pinnal enam-vähem vabalt, sestnende juured ei kinnitu kuskile. Neid võib kohata kõikjal üle järve.
Sügavamal kui ujulehtedega taimed kasvavad vaid veesisesed taimed ehk põhjataimed. Need on üleni vees. Sageli vohab järvede põhjas kanada vesikatk. Ent leidub ka vesikuuske, penikeeli ja mitmesuguseid vetikaid.
Veesisesed taimed võivad katta põhja ka kaldaveetaimede ja ujulehtedega taimede vahel. Nad kasvavad kõikjal, kus piisavalt palju valgust põhjani ulatub. See, kui sügaval põhjataimed kasvada saavad, sõltub niisiis vee läbipaistvusest.
Vetikad
Vees elab palju igasuguseid vetikaid. Vetikad on taimede moodi, kuid nende ehitus on lihtsam. Kõige levinumad mageveekogude vetikad on rohevetikad. Suuri, silmaga nähtavaid vetikaid on näinud kindlasti igaüks, kes suvel järves supelnud. Need kinnituvad veekogu põhja või kividele. Suurem osa vetikatest on aga üherakulised ja neid näeb korralikult ainult mikroskoobiga. Sellised vetikad hõljuvad vabalt järve pinnakihis.
Hulkraksetest vetikatest kasvab järvedes kõige enam niitvetikaid. Kui niitvetikad vohama hakkavad, on suured veealad kaetud otsekui märja rohelise vatiga. Seal, kus niitvetikad veepinda katavad, on veekogu põhjas kasvavatel taimedel liiga pime. Ka kaladel ja teistel veeloomadel on sellises paksus vees raske saaki leida. Sügisel, kui niitvetikad surevad ja lagunema hakkavad, langeb vee hapnikusisaldus kiiresti. Mõnes järves võib hapnikku jääda nii väheks, et see on veeloomadele ohtlik.
- Levinuimad vetikad mageveekogudes on rohevetikad.
- Üherakulised vetikad hõljuvad veepinnal.
- Suurem osa vetikatest on hulkraksed.
- Kui niitvetikad veekogu pinda katavad, muutub elukeskkond liikidele paremaks kui enne.
Taimed jões
Peaaegu kõiki taimeliike, mis kasvavad järves, võib leida ka jõest, kuid enamasti vaid vaikse vooluga kohtadest. Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub küll õhuhapnikuga, kuid neis kohtades ei jää jõe põhja setteid. Sellistel liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada vaid kõvasti kividele kinnituvad vetikad ja veesamblad. Hõljumit on neil lõikudel samuti väga vähe, sest vool viib selle lihtsalt minema. Seetõttu on kiiretel jõelõikudel veetaimestikku vähem kui aeglase vooluga osades ja järvedes.
- Vaikse vooluga kohtades kasvavad samad liigid mis järveski.
- Kõige rohkem taimeliike kasvab kiire vooluga kohtades.
- Kiire vooluga kohtades kasvavad ainult pinnal ujuvad liigid (nt lemled).
- Kiire vooluga kohtades kasvavad ainult kõvasti põhjale kinnituvad liigid (nt veesamblad).
Mõisted
- kaldataim – taim, mis kasvab vee ja maismaa piiril
- vetikad – taimedest lihtsamad, enamasti rohelised elusolendid, kes kasvavad peamiselt vees
Ma tean, et …
Järve või jõe kaldal kasvavad taimed peavad toime tulema niiske pinnase ja üleujutustega. Eri liiki taimed kasvavad järves vöönditena erineval sügavusel. Jõgede vaikse vooluga osades kasvavad peaaegu samad taimeliigid mis järvedes. Kiire vooluga jõelõikudel leidub vaid üksikuid vetikaid ja samblaid.
