Kalad järves ja jões

Selgroogsetest loomadest on meie järvede ja jõgede kõige tavalisemad asukad kalad. Toitumisviisi järgi jagatakse kalad lepiskaladeks ja röövkaladeks. Lepiskalad ei söö teisi kalu, kuid pole ka päris taimtoidulised. Suurema osa nende toidust moodustavad loomhõljum ja järvepõhja pisiloomakesed ning putukate vastsed. Lepiskalad on näiteks koger, särg ja latikas. Tüüpilised röövkalad, kes toituvad peamiselt kaladest, on haug ja ahven.

Haug on pika saleda kere ja suure peaga röövkala. Haug sööb kõiki endast väiksemaid kalu ja teisi veeloomi. Küllaltki sageli võib tema kõhust leida ka mõne tema väiksema liigikaaslase ja pole mingi ime, kui sellegi kõhus on veel väiksem haug. Seepärast ei ela need aplad kalad parves, vaid hoiavad üksteisest parajasse kaugusesse.

Ahvena keha on rohekas ja triibuline, tumedaveelistes veekogudes tumedam, heledaveelistes heledam. Sellisele kaitsevärvusele vaatamata hakkab ahven üsna hästi silma. Enamasti reedavad teda punakad rinnauimed ja kollased silmad, mis mõne vesikupu lehe või purde alt ümbrust seiravad. Noored ahvenad toituvad peamiselt loomhõljumist, suuremaks kasvades hakkavad nad üha enam sööma põhjaloomakesi ja kalu. Ahven elab nii järvedes, jõgedes kui ka Läänemeres ja on kalastajate seas populaarne püügikala.

Põhiliselt elavad jõgedes ja järvedes samad kalad. On siiski mõni selline kalaliik, kelle elupaik on eelkõige jões. Nad vajavad jahedamat ja hapnikurikkamat vett ning on kohastunud eluks kiire vooluga. Sellised on jõeforell ja lepamaim.

Jõeforelli igapäevane toit on jõepõhjas elavad kirpvähid. Just nende koorikus sisalduvad ained annavad forelli lihale ilusa roosaka värvuse. Vanemad forellid jahivad kalu, nende maiuspalaks on lepamaim. Forellid püüavad osavalt ka veepinna kohal lendavaid putukaid. Siis kui lendavad ühepäevikud, võib forelle näha sageli veest välja hüppamas.

Luts eelistab elupaigana jõgesid, kuigi saab hakkama ka järvedes ning magedama veega merelahtedes. Lutsu alalõual on kompimiseks üks pikem ja kummagi ninasõõrme juures üks lühem jätke. Luts tegutseb öösiti ja need abivahendid aitavad tal veekogu põhjast toitu otsida. Noored lutsud toituvad peamiselt jõe põhjaloomastikust, täiskasvanud luts on aga ablas röövel. Ta püüab väiksemaid kalu ja õgib end teiste kalade kudemispaikades marjast lõhkemiseni täis.

Mõni meres elav kalaliik, näiteks meriforell ja lõhi, tuleb jõgedesse kudema. Jões mööduvad ka nende liikide noorkalade esimesed eluaastad. Kui noored meriforellid ja lõhed on juba paraja räime suurused, jääb neile jões toitu napiks ja nad siirduvad merre. Seal võib meriforell kasvada kümnekiloseks purakaks, lõhi aga isegi mitu korda suuremaks. Selleks et forelle ja lõhesid oleks rohkem, kasvatatakse nende maime jõgedesse laskmiseks kalakasvandustes. Teadlased peavad jõe- ja meriforelli ühe ja sama kalaliigi erinevateks vormideks.