Mõisted

A

  • aatom – üliväike aineosake
  • aine – ühesuguste aineosakeste kogum
  • allikas – nõlval või veekogu põhjas olev koht, kus põhjavesi tungib maapinnale
  • aurustumine – vedeliku muutumine gaasiks

F

  • fossiilsed kütused – muistsete elusolendite jäänustest tekkinud maavarad, mida saab energia saamiseks põletada
  • fotosüntees – protsess, mille käigus taimed valmistavad endale süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil toitaineid

H

  • hapnik – õhu koostises olev gaas, mida organismid vajavad hingamiseks
  • hõljum – veekogus hõljuvad vetikad ja pisiloomad

I

  • ilm – õhkkonna seisund kindlas kohas kindlal hetkel

J

  • joogivesi – joomiseks sobiv vesi
  • joogivesi – joomiseks sobiv vesi
  • juga – vee vaba langemine järsult astangult
  • jõestik – peajõgi koos lisajõgedega
  • jõesäng – oru sügavaim osa, milles voolab jõgi
  • järv – veega täitunud maapinnanõgu

K

  • kaldataim – taim, mis kasvab vee ja maismaa piiril
  • kapillaarsus – nähtus, mille korral vedelik tõuseb peenikeses torus ehk kapillaaris selle sisepinna märgumise tõttu
  • kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid, mis hoiavad soojust atmosfääris kinni
  • keskkonnamürgid – inimtegevusest pärit mürgised ained, mis on organismidele kahjulikud, kogunevad toiduahela kõrgematesse lülidesse ja toimivad aeglaselt
  • kliima – kindlale alale iseloomulike ilmade pikaajaline laad
  • kondenseerumine – gaasi muutumine vedelikuks
  • kärestik – kiire vooluga jõeosa madalas ja kivises sängis

L

  • lagundaja – surnud organismidest toituv elusolend
  • lagunemine – keerulisemate ainete järkjärguline muutumine lihtsamateks
  • lagurannik – rannikuala, kus meri muutub aeglaselt sügavaks
  • lepiskala – kala, kes sööb taimi, selgrootuid loomi või taimede ja loomade lagunenud jäänuseid
  • lisajõgi – jõgi, mis suubub peajõkke
  • lähe – jõe algus
  • lämmastik – õhu koostises olev gaas

M

  • madalvesi – veetaseme madalseis
  • mikroplast – väga pisikesed plastiosakesed
  • molekul – aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist
  • märgumine – vedeliku laialivalgumine tahkel pinnal

N

  • nõgu – ümbruskonnast madalam lohk või süvend, mille põhjas võib olla järv

P

  • peajõgi – suur jõgi, millesse suubuvad lisajõed
  • pilv – veeauru kondenseerumisel tekkinud veepiisakeste või jääkristallide kogum atmosfääris
  • pindpinevus – vedeliku pinnakihi omadus kokku tõmbuda
  • põhjavesi – maa sees olev vesi

R

  • rannajoon – maismaa ja mere piir
  • riimvesi – väikese soolsusega vesi
  • röövkala – kala, kes toitub teistest kaladest ja muudest loomadest

S

  • sademed – maapinnale langev vihm, lumi, lörts ja rahe
  • siirdekalad – kalad, kes kudemiseks lähevad kas mageveest merre või vastupidi
  • soojuspaisumine – ainete omadus soojenemisel paisuda
  • sulamine – tahke aine muutumine vedelaks
  • suue – jõe lõpp
  • suurvesi – veetaseme kõrgseis
  • süsihappegaas – õhu koostises olev gaas, mida taimed kasutavad kasvamiseks

T

  • tahkumine – vedeliku muutumine tahkeks
  • tarbija – loom, kes tarvitab taimede valmistatud elusainet
  • tehisjärv – inimeste rajatud järv
  • toiduahel – kes-sööb-keda-seosed elukoosluses
  • toiduvõrk – kõik ühe elukoosluse läbipõimunud toiduahelad
  • tolmlemine – õietolmu kandumine õie emakasuudmele
  • tootja – taim või vetikas, kes valmistab eluta ainest ja päikeseenergiast elusainet
  • tuul – õhu liikumine maapinna kohal, tekib õhurõhu erinevuse tõttu

V

  • vee soolsus – näitab vees lahustunud soolade hulka
  • veeldumine – gaasi muutumine vedelikuks
  • veeringe – vee ringkäik looduses
  • veetaimed – taimed, mis on kohastunud eluks vees
  • vetikad – taimedest lihtsamad, enamasti rohelised elusolendid, kes kasvavad peamiselt vees
  • vingugaas – mürgine gaas, mis tekib, kui põlemisel ei ole piisavalt hapnikku
  • voolukiirus – vee liikumise kiirus jõesängis
  • võõrliik – liik, kes on mingi piirkonna loodusesse sattunud inimese vahendusel

Õ