A
- aatom – üliväike aineosake
- aine – ühesuguste aineosakeste kogum
- allikas – nõlval või veekogu põhjas olev koht, kus põhjavesi tungib maapinnale
- aurustumine – vedeliku muutumine gaasiks
F
- fossiilsed kütused – muistsete elusolendite jäänustest tekkinud maavarad, mida saab energia saamiseks põletada
- fotosüntees – protsess, mille käigus taimed valmistavad endale süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil toitaineid
H
J
K
- kaldataim – taim, mis kasvab vee ja maismaa piiril
- kapillaarsus – nähtus, mille korral vedelik tõuseb peenikeses torus ehk kapillaaris selle sisepinna märgumise tõttu
- kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid, mis hoiavad soojust atmosfääris kinni
- keskkonnamürgid – inimtegevusest pärit mürgised ained, mis on organismidele kahjulikud, kogunevad toiduahela kõrgematesse lülidesse ja toimivad aeglaselt
- kliima – kindlale alale iseloomulike ilmade pikaajaline laad
- kondenseerumine – gaasi muutumine vedelikuks
- kärestik – kiire vooluga jõeosa madalas ja kivises sängis
L
- lagundaja – surnud organismidest toituv elusolend
- lagunemine – keerulisemate ainete järkjärguline muutumine lihtsamateks
- lagurannik – rannikuala, kus meri muutub aeglaselt sügavaks
- lepiskala – kala, kes sööb taimi, selgrootuid loomi või taimede ja loomade lagunenud jäänuseid
- lisajõgi – jõgi, mis suubub peajõkke
- lähe – jõe algus
- lämmastik – õhu koostises olev gaas
M
- madalvesi – veetaseme madalseis
- mikroplast – väga pisikesed plastiosakesed
- molekul – aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist
- märgumine – vedeliku laialivalgumine tahkel pinnal
P
- peajõgi – suur jõgi, millesse suubuvad lisajõed
- pilv – veeauru kondenseerumisel tekkinud veepiisakeste või jääkristallide kogum atmosfääris
- pindpinevus – vedeliku pinnakihi omadus kokku tõmbuda
- põhjavesi – maa sees olev vesi
R
S
- sademed – maapinnale langev vihm, lumi, lörts ja rahe
- siirdekalad – kalad, kes kudemiseks lähevad kas mageveest merre või vastupidi
- soojuspaisumine – ainete omadus soojenemisel paisuda
- sulamine – tahke aine muutumine vedelaks
- suue – jõe lõpp
- suurvesi – veetaseme kõrgseis
- süsihappegaas – õhu koostises olev gaas, mida taimed kasutavad kasvamiseks
T
- tahkumine – vedeliku muutumine tahkeks
- tarbija – loom, kes tarvitab taimede valmistatud elusainet
- tehisjärv – inimeste rajatud järv
- toiduahel – kes-sööb-keda-seosed elukoosluses
- toiduvõrk – kõik ühe elukoosluse läbipõimunud toiduahelad
- tolmlemine – õietolmu kandumine õie emakasuudmele
- tootja – taim või vetikas, kes valmistab eluta ainest ja päikeseenergiast elusainet
- tuul – õhu liikumine maapinna kohal, tekib õhurõhu erinevuse tõttu
V
- vee soolsus – näitab vees lahustunud soolade hulka
- veeldumine – gaasi muutumine vedelikuks
- veeringe – vee ringkäik looduses
- veetaimed – taimed, mis on kohastunud eluks vees
- vetikad – taimedest lihtsamad, enamasti rohelised elusolendid, kes kasvavad peamiselt vees
- vingugaas – mürgine gaas, mis tekib, kui põlemisel ei ole piisavalt hapnikku
- voolukiirus – vee liikumise kiirus jõesängis
- võõrliik – liik, kes on mingi piirkonna loodusesse sattunud inimese vahendusel
