Ilm

Hommikul, kui ärkad, vaatad aknast välja, et näha, missugune on õues ilm. Vastavalt sellele otsid välja kas paksemad või õhemad riided, kingad või kummikud. Ilm mõjutab sind iga päev. Sellest sõltub, mida päeval teed, ja sageli isegi see, milline on su meeleolu.

Kui sa ütled, et täna on õues külm, siis mõtled külmale õhule. Kui näed tuules õõtsuvaid puid, siis lisad, et on tuuline. Nende ja veel paljude teiste sõnadega sa kirjeldad ilma. Ilm on õhkkonna seisund kindlas kohas kindlal hetkel. Ilm on hommikul ja õhtul erinev ning homne ilm erineb tõenäoliselt tänasest. Ka erinevates kohtades, näiteks Tartus ja Pärnus, pole samal hetkel ilm ühesugune.

Ilma kirjeldavad ilmaelemendid: õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, sademed. Tähtsaid ilmaelemente on veelgi, kuigi õues sa neid tavaliselt ei märka ega mõtle nende peale. Ilma iseloomustavad veel õhurõhk ja õhuniiskus.

Eestis on ilmad üsna muutlikud. Mõnikord võib ilm püsida ühesugune mitu päeva, teinekord muutub see aga lausa tunniga. Meie ilma kujundavad Eesti kohale jõudnud õhumassid. Ilma muutumine näitab, et üks õhumass on asendunud teisega, millel on teistsugune temperatuur ja õhuniiskus.

Selleks et ilma täpsemalt kirjeldada (nt öelda, milline on õhutemperatuur või kui kiiresti tuul puhub), pead teadma ilmaelementide arvväärtusi. Neid saad soovi korral ise mõõta, kuid selleks peab sul olema terve hulk mõõteriistu. Mõõtmistöö ja saadud andmetele tuginev ilmaennustus tehakse sinu eest ära ilmajaamades.

Ilma ennustada on väga keeruline. Et ilmaennustus paika peaks, ei piisa vaid Eestis kogutud andmetest. Meie homne ilm kujuneb sellest õhust, mis täna on veel sadade kilomeetrite kaugusel. Kui aga tahame teada järgmise nädala ilma, siis vajame andmeid veel kaugemalt. Keeruliseks muudab olukorra seegi, et õhumasside omadused muutuvad, kui need ühest piirkonnast teise liiguvad. Lõunamaa leitsakust põhja poole liikuv õhk jahtub oma pika teekonna vältel. Polaaralade pakaseline õhumass muutub rännakul lõuna poole soojemaks ja niiskemaks. Seetõttu saamegi täpse ilmaennustuse vaid mõne järgmise päeva kohta. Mida kaugema aja kohta teavet soovime, seda ebatäpsemaks see muutub.

Meteoroloogid ehk ilmateadlased saavad ilmaennustuseks vajalikke andmeid ilmasatelliitidelt, mis tiirlevad ümber Maa, ja kohalike ilmajaamade mõõteriistade näitudelt. Loomulikult on meteoroloogide peamiseks töövahendiks arvuti, mis kõik need suured andmehulgad kokku kogub ja meile arusaadavaks teeb.

Teavet ilma kohta ja ilmahoiatusi vajame nii oma igapäevaelu korraldamiseks kui ka tähtsate otsuste tegemiseks. Ilmateadet ootavad aednikud ja ehitajad, purjetajad merel, puhkajad rannas, matkajad mägedes ja veel paljud teised. Eraldi ilmateated on mõeldud autoga reisijatele ja bussijuhtidele. Nende jaoks on maanteede äärde paigutatud teeilmajaamad. Need mõõdavad andmeid õhu- ja teetemperatuuri, tuule kiiruse, sademete ja tee libeduse kohta. Liiklejad saavad olulist infot maantee seisundi ja selle muutumise kohta vajalikul hetkel internetist.

Ohutu laeva- ja lennuliikluse tagamiseks jälgitakse ööpäev läbi tuule suunda ja kiirust, pilvisust ja nähtavust, õhutemperatuuri ja jäätumisohtu ning kogutakse veel palju muid andmeid. Antakse edasi ka tormi- ja äikesehoiatusi.