Miks hakkab sadama?
Pilve sees on väikesed pilvepiisad pidevas saginas. Nad on nii väikesed ja kerged, et justkui ripuvad õhus. Sellepärast ei toogi iga pilv sadu. Sadama hakkab siis, kui piisakesed üksteisega liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi.
Kui pilves on miinuskraadid, hakkavad tekkima jääkristallid. Kui need liituvad, tekivad lumehelbed. Mida kauem jääkristallid pilves liiguvad, seda suuremad ja erilisema kujuga lumehelbed maa poole langevad. Sageli aga hakkavad lumehelbed langedes sulama, sest maapinna lähedal on õhk soojem kui mitme kilomeetri kõrgusel. Siis sajab lume asemel lörtsi või vihma. Maapinnale langevat vihma, lund, lörtsi või rahet nimetatakse sademeteks.
- Lumi
- Rahe
- Torm
- Tuul
- Vihm
- Vikerkaar
- Jää
- Lörts
Rahe ja jäävihm
Rahet sajab enamasti soojal aastaajal. Kõrge rahepilve tipp koosneb jääkristallidest, pilve alumises osas on aga veepiisad. Tõusvad ja laskuvad õhuvoolud pillutavad tekkivaid raheteri üles-alla. Ülespoole liikuv veepiisk külmub ning sellele kleepuvad lumehelbed ja jääkristallid. Allapoole langedes ladestub selle peale uus veekiht. Nii kasvab rahetera pilves kiht-kihilt aina suuremaks. Kui see on juba herneterasuurune, sajab ta lõpuks maapinnale.
Omapärane saju liik on jäävihm. Seda võib esineda hilissügisel, talvel või varakevadel, kui ilm hakkab pärast külmaperioodi soojemaks muutuma. Jäävihm tekib siis, kui lumi langeb läbi sooja õhukihi, sulab selles ning satub pärast taas külma õhukihti. Jäävihm võib tekitada maapinnale ülilibeda jääkihi – kiilasjää. Niisuguste ilmaoludega liigeldes tuleb olla väga ettevaatlik.
- Maapinnale langenud suur vihmapiisk jäätub.
- Lumehelbed langevad läbi sooja õhukihi, sulavad ja külmuvad seejärel uuesti.
- Veepiisk liigub pilves palju kordi üles-alla. Üleval kleepuvad sellele jääkristallid ja lumehelbed, allpool ladestub uus veekiht.
Sademete mõõtmine
Sademete hulka ehk maa peale langenud veekihi paksust mõõdetakse sadememõõtjaga. Sademed langevad läbi lehtri suurde anumasse. Sealt kallatakse need mõõteklaasi ning määratakse sademete hulk millimeetrites. Tahkete sademete hulka mõõdetakse pärast nende sulamist soojas ruumis. Igapäevaste mõõtmistulemuste põhjal arvutatakse sademete hulk päevas, kuus või aastas. Selleks liidetakse mõõdetud sademete hulgad kokku. Tänapäevased mõõteriistad registreerivad sademete hulga automaatselt ja andmed lähevad otse arvutisse.
Uuri kaarti!
- Millistes Eesti piirkondades sajab kõige rohkem?
- Kus sajab kõige vähem?
Udu, kaste, hall ja härmatis
Mitte alati ei lange sademed pilvest. Kui õhk maapinna lähedal kiirelt jahtub, võib osa selles olevast veeaurust kondenseeruda. Nii tekib udu. Udu on sagedasem hilisõhtuti, öösiti ja eriti varahommikul, sest soojal päeval õhku sattunud veeaur ei mahu öisesse külma õhku ära. Udu nimetatakse mõnikord ka maa peal roomavaks pilveks. Seepärast võid sinagi kinnitada, et oled kõndinud läbi pilve.
Kui öösel maapind jahtub, siis jahtub ka õhk selle kohal. Niiske õhu ja külma maapinna kokkupuutel veeaur kondenseerub ja maapinnale tekib kaste.
Sügisel, kui õhutemperatuur langeb öösel alla nulli, võivad veeaurust moodustuda hoopis jääkristallid. Selgel sügishommikul katab siis muru ja maapinda õhuke jääkristallide kiht. See on hall.
Härmatist võib näha koheva lumetaolise kihina puuokstel, traatidel ja muudel pindadel. Härmatis tekib külmal udusel talvepäeval, kui õhus hõljuvad veepiisad külmuvad.
- Maa peal roomav pilv
- Veepiisad taimedel
- Jääkristallid taimedel
- Kohev lumetaoline kiht okstel ja mujal
- Udu
- Kaste
- Hall
- Härmatis
Ma tean, et …
Sadama hakkab siis, kui pilves olevad veepiisad ja jääkristallid liituvad ning muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Sademeid mõõdetakse sadememõõtjaga. Maapinna lähedal võib tekkida udu, kaste, hall ja härmatis.
