Inimese tegevus muudab kliimat

Iga piirkonna, näiteks Eesti ilm muutub aasta jooksul teatud kindlal viisil. Oleme harjunud sellega, et meil on talvel jää ja lumi, mis kevadel sulavad. Suvel saab veekogudes supelda, aga sügisel tuleb taas soe jope selga panna. Sellist kindlale alale iseloomulikku ilmade pikaajalist laadi ja reeglipärast vaheldumist nimetatakse kliimaks. Kliimast sõltub, millised taimed ja loomad saavad kusagil elada.

Ehk oled tähele pannud, et ilm on vahel aastaaja kohta liiga külm või liiga soe? Või oled kuulnud vanematelt, et varem olid talved lumerohkemad? Viimasel ajal räägitakse palju kliimamuutustest. Sageli nimetatakse seda ka kliima soojenemiseks, sest kogu maailmas on keskmine temperatuur 1880. aastast alates tõusnud umbes poolteist kraadi. Teadlased kinnitavad, et see tõuseb veelgi. Maal oleks justkui palavik. Ehkki poolteist kraadi temperatuuritõusu ei tundu olevat palju (päeva jooksul muutub ju temperatuur palju rohkem), põhjustab see looduses väga palju muutusi. Ka inimene hakkab end märksa halvemini tundma, kui ta palavik pooleteise kraadi võrra tõuseb.

Kliimamuutuste mõjud avalduvad maailma eri paikades erinevalt. Eestis on suvel mõnikord juba nii palav, et õues on raske olla, kuid siis läheb ilm taas jahedamaks. Lõuna pool, näiteks Indias, Aafrikas ning Austraalias, on palavus väikelastele, vanematele ja haigetele inimestele vahel lausa eluohtlik.

Kliimamuutuste tõttu on sagenenud ja tugevnenud põuad, tormid, üleujutused ja muud äärmuslikud ilmaga seotud nähtused. Põud hävitab põllusaagi, joogivesi lõpeb otsa ning mõnes piirkonnas võib tekkida näljahäda: inimestel ei ole enam midagi süüa, sest taimed ei kasva ja kariloomad surevad. Põuastel metsaaladel levivad sageli suured tulekahjud. Tormid tekitavad tohutuid purustusi. Kui keskkond muutub elamiskõlbmatuks, on inimesed sunnitud piirkonnast ära kolima.

Kui jää Antarktikas ja Gröönimaal sulab, tõuseb ookeanides veetase ja paljud mereäärsed alad jäävad vee alla. Paljudes lõunapoolsetes riikides muutuvad ilmad nii palavaks, et seal enam elada ei saa.

Eestisse toovad kliimamuutused rohkem kuumalaineid ja ränki paduvihmu. Äärmuslike ilmade kiire vaheldumisega käivad sageli kaasas tugevad tormid. Ehkki sademete hulk talvel suureneb, sajab peamiselt vihma ja talv jääb praegusest veelgi lumevaesemaks.

Kliimamuutuste kõige olulisemaks põhjustajaks peetakse süsihappegaasi hulga suurenemist õhus. Süsihappegaas ja veel mõni teine gaas hoiavad atmosfääris kinni soojust, mis muidu tagasi maailmaruumi kiirgaks. Umbes samamoodi hoiavad kasvuhoone klaasid temperatuuri kasvuhoones kõrgemana kui õues. Seepärast nimetatakse neid gaase kasvuhoonegaasideks. Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maal nii külm, et elu poleks siin võimalik. Liiga palju kasvuhoonegaase kuumutab aga Maa üle.

Taimed seovad õhus leiduvat süsihappegaasi ja salvestavad selle elusainena. Kui loomad taimi söövad, liigub elusaine loomadesse. Süsihappegaas eraldub taas õhku põlemise, hingamise ja elusaine lagunemise käigus. Sellise gaaside ringkäigu tõttu on õhu koostis olnud enam-vähem püsiv.

Maapõues leidub süsinikku sisaldavaid aineid ammu elanud organismide jäänustes, näiteks naftas, kivisöes ja põlevkivis. Need on fossiilsed kütused, mida kaevandatakse maa seest. Fossiilseid kütuseid põletades toodetakse elektrit ning ka lennukid, autod, rongid ja laevad liiguvad naftast valmistatud bensiini või diislikütuse jõul. Fossiilsetest kütustest saab rohkesti energiat, aga nende põletamisel vabaneb ka palju süsihappegaasi. Seetõttu on süsihappegaasi hulk õhus pärast fossiilkütuste kasutuselevõttu pidevalt kasvanud ning atmosfäär tasapisi soojenenud.

Kuna kliima praeguses muutumises peetakse peasüüdlaseks inimest, ei ole inimkonnal muud võimalust, kui muuta oma käitumist ja tarbimisharjumusi. Kõige tähtsam on seejuures loobuda peaaegu täielikult fossiilsetest kütustest. Näiteks sõidab üha rohkem autosid elektriga, elektri tootmiseks aga kasutatakse üha enam päikese- ja tuuleenergiat. Väga oluline on ka üleüldse vähem tarbida, sest iga asja tootmine kulutab energiat, mis on enamasti saadud fossiilsete kütuste põletamisest. Inimestel tuleb sõita vähem auto ja lennukiga, soojustada korralikult majad, kasutada oma asju kauem, osta vähem. Peale selle tuleb kaitsta ja taastada loodust (metsi, rabasid), sest taimed aitavad meil üleliigset süsihappegaasi õhust eemaldada.