Läänemere vesi on magedam kui ookeanivesi
Läänemerd nimetatakse poolsuletud mereks, sest selle ainsaks ühenduseks Atlandi ookeaniga on kitsad ja madalad Taani väinad. Soolast ookeanivett pääseb nende kaudu merre küll, kuid suurema osa Läänemerd toitvast veest moodustab mage jõevesi. Läänemerre suubub üle 250 jõe. Rohked sademed ja vähene aurumine veepinnalt jaheda kliima tõttu suurendavad magevee hulka veelgi.
Soolase ookeanivee ja mageda jõevee vahetus Taani väinades on aeglane. Palju paiskub ookeanivett Läänemerre vaid tugevate läänekaarest puhuvate tormituultega. Taani väinades on vesi peaaegu sama soolane kui suure maailmamere teistes osades. Läänemeres ida ja põhja poole liikudes langeb vee soolasisaldus kiiresti. Kõige kaugemal, Soome lahe ja Põhjalahe soppides, on merevesi lausa mage.
- Meri on ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu.
- Arvukad jõed toovad merre palju magedat vett.
- Mägedest algavad jõed kannavad merre palju soolast vett.
- Sajab palju, aga meie jahedas kliimas on aurumine väike.
Läänemeri on riimveeline veekogu
Merevee üheks iseloomulikuks tunnuseks on vee soolasisaldus ehk vee soolsus. See näitab, mitu grammi soolasid on lahustunud ühes kilogrammis (ühes liitris) vees. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35‰ (promilli). See tähendab, et 1000 grammis merevees on lahustunud 35 grammi sooli. Sellega võrreldes on Läänemere vesi vähesoolane, avamere pinnakihis 6–8‰, lahtedes vaid 2–3‰. Sellist väikese soolsusega vett nimetatakse riimveeks. Läänemere riimvesi on segu Atlandi ookeani soolasest ning jõgede ja sademete magedast veest.
Soolane ookeanivesi seguneb Läänemere magedama veega väga halvasti, sest nende tihedus on erinev. Hõredam magevesi jääb pinnakihti. Soolane ookeanivesi on tihedam ning vajub sügavamale, viies hapnikku pinnalt ka mere sügavamatesse kihtidesse. Ilma selleta ei saaks põhjaloomad ja taimed elada.
Riimvee mõju elustikule
Riimvesi pidurdab organismide levikut. Vesi pole mereliste liikide jaoks küllalt soolane ega magevee liikide jaoks küllalt mage. Soolase ookeaniveega kohastunud mereloomadel ja ‑taimedel on riimvees raske elada ja nad jäävad ookeani liigikaaslastele kasvus alla. Ka liigiline mitmekesisus on Läänemeres palju väiksem kui soolasemates meredes. Atlandi ookeani kirdeosas on näiteks kalu üle 120 liigi, Läänemere keskosas aga umbes 40. Niisamuti on Läänemeres keeruline toime tulla magevee-elanikel, kes on koondunud peamiselt jõgede suudmealadele. Kord siin juba kohastunud liigid tunnevad end aga hästi ja seetõttu on isendite arv Läänemeres suur.
- Läänemeres elavad ainult mageveeliigid.
- Läänemeres elab vähem liike kui Atlandi ookeanis.
- Läänemeres on raske toime tulla nii ookeanis kui ka magevees elavatel liikidel.
- Läänemeres elab kolm korda rohkem liike kui Atlandi ookeanis.
Mõisted
- vee soolsus – näitab vees lahustunud soolade hulka
- riimvesi – väikese soolsusega vesi
Ma tean, et …
Läänemerre jõuab soolane vesi läbi Taani väinade, mage vesi aga jõgedest ja sademetest. Läänemeri on riimveeline ehk väikese soolsusega veekogu. Siin elavad nii soolase kui ka mageda veega kohastunud liigid.
