Läänemere kalad

Soolase ookeaniveega kohastunud kalad on Läänemeres hädas: neile on riimvesi liiga mage. Paljud kalad jäävad siin väiksemaks kui nende ookeanis elavad liigikaaslased. Paljud neist ei saa riimvees ka hästi paljuneda. Tavalised merekalad Läänemeres on räim, kilu, tursk, lest ja lõhi. Ranna lähedal, kus vesi on magedam, elab ka mitut liiki mageveekalu, näiteks haug ja ahven. Osale mageveeliikidest on aga Läänemerigi liiga soolane.

Läänemere räim ja kilu on Atlandi ookeanis elava heeringa väiksemad sugulased. Nii räim kui ka kilu elavad suurte parvedena avavees. Kilud ja noored räimed toituvad mere pinnakihtides elavast loomhõljumist, vanemad räimed ka põhjaloomakestest ja väikestest kaladest. Räimed koevad ranniku lähedal madalamas ja soojemas vees, kilud hoiduvad avamerele.

Sügavamas vees elav laiapealine ja turske röövkala tursk ei tunne end riimvees eriti koduselt. Tursa mari vajab arenguks tihedamat soolast vett kui Läänemeres tavaliselt on. Neil aastatel, mil tormid Läänemerre rohkem soolast vett toovad, õnnestub tursa sigimine paremini.

Kuna lesta elu möödub merepõhjal lebades, on ta keha muutunud lamedaks ja tema ühest küljest on saanud selg, teisest kõht. Lesta toiduks on mitmesugused karbid ja väikesed mere põhjal elavad vähikesed.

Paljud Läänemere kalad elavad küll meres, kuid kudema siirduvad mujale. Neid nimetatakse siirdekaladeks. Jõgedesse rändab kudema näiteks lõhi. Noored lõhed elavad esialgu jões ja toituvad väikestest selgrootutest. Merre siirdunud, muutuvad nad kalatoiduliseks ja hakkavad kiiresti kasvama. Kudema siirduvad lõhed oma sünnijõkke.

Kuid hoopis huvitav elukäik on angerjal. Tema rändab kudema kaugele soojemasse ja soolasemasse Sargasso merre, kus täiskasvanud kalad pärast kudemist surevad. Angerja vastsed teevad sama pika rände vetesse, kust nende vanemad kudemisrännet alustasid. Angerjas on väga ohustatud liik.