Mõisted

Seotud sisu
Muud tegevused

A

  • Abstsiss – punkti koordinaat abstsiss­teljel ehk punkti esimene koordinaat.
  • Abstsiss­telg – ruumis antud rist­koordinaadistiku esimene telg. Tavaliselt 𝑥-telg.
  • Alg­funktsioon – funktsiooni 𝑦 = 𝑓 (𝑥) alg­funktsiooniks on funktsioon 𝑦 = 𝐹 (𝑥), mille tuletis võrdub antud funktsiooniga st iga 𝑥 korral piir­konnast 𝑋 on 𝐹 ′(𝑥) = 𝑓 (𝑥).
  • Alumine raja – arv 𝑎 määratud integraali tähistuses.
  • Aplikaat – punkti koordinaat aplikaat­teljel ehk punkti kolmas koordinaat.
  • Aplikaat­telg – ruumis antud rist­koordinaadistiku kolmas telg. Tavaliselt 𝑧-telg.
  • Apoteem – vaata Püramiidi apoteem ja Püramiidi põhja apoteem.
  • Arhimeediline keha – hulk­tahukas, mille kõik mitme­tahulised nurgad on võrdsed ja kõik tahud on korra­pärased hulk­nurgad (kõik tahud ei pea olema sama liiki).
  • Astme­funktsiooni integreerimine – määramata või määratud integraali leidmine funktsioonist 𝑦 = 𝑥ʳ.
Seotud sisu
Muud tegevused

C

  • Cavaliere printsiip – teoreem, mis annab tingimused kahe keha ruum­võrdsuseks. Kaks keha on ruum­võrdsed, kui neil on võrdsed kõrgused ja samadel kõrgustel asuvate ning põhjaga paralleelsete lõigete pindalad on võrdsed.
Seotud sisu
Muud tegevused

D

Seotud sisu
Muud tegevused

E

Seotud sisu
Muud tegevused

F

  • Funktsiooni diferentsiaal – funktsiooni tuletise ja argumendi muudu korrutis, tähis 𝑑𝑦.
  • Funktsiooni tuletis – funktsiooni 𝑦 = 𝑓 (𝑥) tuletis kohal 𝑥₀ on funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piir­väärtus, kui argumendi muut läheneb arvule 0.
Seotud sisu
Muud tegevused

H

Seotud sisu
Muud tegevused

I

  • Ikosaeeder – regulaarne kaks­kümmend­tahukas.
  • Integraali märk – sümbol ∫ määramata integraali ja määratud integraali tähistustes.
  • Integraal­summa – antud funktsiooni 𝑦 = 𝑓 (𝑥) integraal­summaks lõigul [𝑎; 𝑏] loetakse summat ∑, mis annab 𝑥-teljega, joontega 𝑥 = 𝑎, 𝑥 = 𝑏 ja funktsiooni 𝑦 = 𝑓 (𝑥) graafikuga piiratud kõver­trapetsi pindala ligi­kaudse väärtuse.
  • Integreerimine – määramata või määratud integraali leidmine antud funktsioonist. Määramata integraali leidmine on diferentseerimise pöörd­operatsioon.
  • Integreerimine muutuja vahetuse võttega – integreerimine kasutades abi­muutujat.
  • Integreerimise põhi­valemid – määramata ja määratud integraalide omadustel põhinevad valemid, mille abil saab näiteks leida integraale funktsioonide summast ja vahest ning tuua konstantse teguri integraali märgi ette.
  • Integreerimis­muutuja – muutuja 𝑥 integraalide tähistustes.
  • Integreeritav avaldis – avaldis 𝑓 (𝑥)𝑑𝑥 integraalide tähistustes.
  • Integreeritav funktsioon – funktsioon 𝑓 (𝑥) integraalide tähistustes.
Seotud sisu
Muud tegevused

K

  • Kahe paralleelse tasandi vaheline kaugus – nende ühisel normaalil asuva tasandite vahelise lõigu pikkus.
  • Kahe sirge lõike­punkti koordinaadid – antud sirgete ühise punkti abstsiss, ordinaat ja aplikaat.
  • Kahe sirge vaheline nurk – vähim neljast ühise tipuga nurgast, mis tekivad kahe sirge lõikumisel.
  • Kahe tasandi vaheline nurk – nende tasandite lõike­sirgele joonestatud lõike­sirgega ristuvate sirgete vaheline nurk, kus­juures üks sirgetest asub ühel ja teine teisel tasandil.
  • Kahe­tahuline nurk – ruumi osa, mille eraldavad kogu ruumist kaks ühest sirgest väljuvat pool­tasandit. Kahe tasandi lõikumisel tekib neli kahe­tahulist nurka.
  • Kald­prisma – prisma, mille külg­servad ei ole risti põhjadega.
  • Kald­prisma külg­pindala – kald­prisma kõikide külg­tahkude pindalade summa, mis võrdub prisma rist­lõike ümber­mõõdu ja külg­serva pikkuse korrutisega.
  • Kald­prisma ruumala – kald­prisma mahtu ise­loomustav positiivne arv, mis on võrdne põhja pindala ja kõrguse pikkuse korrutisega.
    𝑉 = 𝑆ₚ𝘩
  • Kald­prisma täis­pindala – prisma külg­pindala ja kahe põhja pindala summa.
    𝑆ₜ = 𝑆ₖ +2𝑆ₚ
  • Kera – pöörd­keha, mis tekib ringi või ka pool­ringi pöörlemisel ümber oma diameetri.
  • Kera kesk­punkt – punkt, mis asub kera pinna (sfääri) igast punktist raadiuse kaugusel. Kera tekitava ringi kesk­punkt.
  • Kera kiht – kera lõikava kahe paralleelse tasandi vaheline osa kerast.
  • Kera pindala – vaata Sfääri pindala.
  • Kera raadius – lõik (või selle lõigu pikkus), mis ühendab kera pinna (sfääri) mis tahes punkti selle kera kesk­punktiga. Kera raadius on võrdne kera tekitava ringi raadiusega.
  • Kera ruumala – kera mahtu ise­loomustav positiivne arv.
    𝑉 = 4π𝑟³/3
  • Kera segment – üks kera kahest osast, mis tekib kera lõikamisel tasandiga.
  • Kera sektor – kera osa, mis koosneb kera segmendist ning koonusest, mille põhjaks on segmendi põhi ja mille tipp asub kera kesk­punktis.
  • Kera suur­ring – ring, mis tekib kera lõikamisel kera kesk­punkti läbiva tasandiga. Suur­ringi raadius on võrdne kera raadiusega.
  • Kera telg – kera tekitanud ringi või pool­ringi diameeter.
  • Kihi kõrgus – kera kihi põhjade ühine rist­lõik või selle lõigu pikkus.
  • Kihi põhjad – kaks ringi, mis piiravad kera kihti. Kera põhjad on kera lõiked kahe paralleelse tasandiga.
  • Kiiv­sirged – mitte­paralleelsed sirged ruumis, millel ei ole ühiseid punkte.
  • Kiiv­sirgete vaheline kaugus – vähim kaugus kiiv­sirgete punktide vahel, millest üks asub ühel ja teine teisel sirgel.
  • Kiiv­sirgete vaheline nurk – nurka kahe kiiv­sirge vahel mõõdab nurk ühe kiiv­sirge ja sellega lõikuva ning teise kiiv­sirgega paralleelse sirge vahel.
  • Kollineaarsed punktid – punktid, mis asuvad ühel ja samal sirgel.
  • Kollineaarsed vektorid ehk sama­sihilised vektorid – vektorid, mis asuvad ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. Kollineaarsetel vektoritel on sama siht.
  • Kolme rist­sirge teoreem – teoreem, mis väidab, et täis­nurga projektsioon tasandile on täis­nurk siis ja ainult siis, kui üks haaradest asub tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti tasandiga.
  • Kolm­nurga kesk­lõik – lõik (või selle lõigu pikkus), mis ühendab kolm­nurga kahe külje kesk­punkte. Kolm­nurga kesk­lõik on paralleelne kolmanda küljega ja võrdub poolega sellest küljest.
  • Kolm­nurga kõrgus – rist­lõik (või selle lõigu pikkus), mis on tõmmatud kolm­nurga tipust vastas­küljele või selle pikendusele. Kolm­nurgal on kolm kõrgust.
  • Kolm­nurga külje­poolitaja – vaata Kolm­nurga mediaan.
  • Kolm­nurga mediaan ehk külje­poolitaja – lõik (või selle lõigu pikkus), mis ühendab kolm­nurga tippu ja vastas­külje kesk­punkti. Kolmnurga mediaanid lõikuvad ühes punktis.
  • Kolm­nurga nurga­poolitaja – kolm­nurga tipust vastas­küljeni tõmmatud lõik (või selle lõigu pikkus), mis poolitab kolm­nurga sise­nurga.
  • Kolm­nurga projektsiooni pindala – kolm­nurga pindala ja kolm­nurga tasandi ning projektsiooni tasandi vahelise nurga koosinuse korrutis.
  • Kolm­nurga reegel vektorite liitmiseks – reegel kahe vektori liitmiseks, mille korral teine vektor rakendatakse esimese vektori lõpp-punkti. Summaks on vektor, mis on suunatud esimese vektori algus­punktist teise vektori lõpp-punkti.
  • Komplanaarsed punktid – punktid, mis asuvad ühel ja samal tasandil. Kolm erinevat punkti on alati komplanaarsed.
  • Komplanaarsed vektorid – vektorid, mis pärast ühisesse algus­punkti rakendamist asuvad ühel ja samal tasandil.
  • Koonus – pöörd­keha, mis tekib täis­nurkse kolm­nurga pöörlemisel ümber oma kaateti.
  • Koonuse kõrgus – koonuse tipust põhjale tõmmatud rist­lõik (või selle lõigu pikkus). Kõrgus ühtib kaatetiga, mille ümber pöörleb koonust tekitav täis­nurkne kolm­nurk.
  • Koonuse külg­pind – koonust piirav pind ilma põhjata, st pind, mille tekitab oma kaateti ümber pöörleva täis­nurkse kolm­nurga hüpotenuus.
  • Koonuse külg­pindala – koonuse külg­pinna­laotuse pindala. Võrdub koonuse põhja raadiuse, koonuse moodustaja ja arvu π korrutisega.
  • Koonuse moodustaja – lõik, mis on koonust tekitava täis­nurkse kolm­nurga hüpotenuusiks (või selle lõigu pikkus). Moodustaja ühendab koonuse tippu koonuse põhja ümbritseva ring­joone mingi punktiga.
  • Koonuse põhi – koonust piirav ring, mille tekitab pöörleva täis­nurkse kolm­nurga pöörlev kaatet.
  • Koonuse põhja raadius – koonuse põhjaks oleva ringi raadius.
  • Koonuse ruumala – koonuse mahtu ise­loomustav positiivne arv, mis on võrdne ühe kolmandikuga koonuse põhja pindala ja kõrguse korrutisega.
  • Koonuse täis­pindala – koonuse põhja pindala ja külg­pindala summa.
  • Koordinaatide algus­punkt ehk null­punkt – arvule 0 vastav punkt koordinaat­teljel või punkt (0; 0) koordinaat­tasandil või punkt (0; 0; 0) koordinaat­teljestikus ruumis.
  • Koordinaat­tasand – tasand, millele on joonestatud koordinaat­teljestik.
  • Korra­pärane hulk­nurk – kumer hulk­nurk, mille kõik küljed on võrdsed ja kõik sise­nurgad on võrdsed.
  • Korra­pärane prisma – püst­prisma, mille põhjad on korra­pärased hulk­nurgad.
  • Korra­pärane püramiid – püramiid, mille põhjaks on korra­pärane hulk­nurk ja mille külg­servad on võrdsed.
  • Korra­pärase püramiidi külg­pindala – püramiidi kõikide külg­tahkude pindalade summa.
    Korra­pärase 𝑛-nurkse püramiidi korral
    𝑆ₖ = ½𝑛𝑎𝑚, kus 𝑎 on püramiidi põhi­serv ja 𝑚 püramiidi apoteem.
  • Kumer hulk­nurk – hulk­nurk, mis asetseb ühel pool iga sirget, mis saadakse hulk­nurga külje pikendamisel.
  • Kumer hulk­tahukas – hulk­tahukas, mis jääb ühele poole iga oma tahu tasa­pinnast.
  • Kuup – vaata Heksaeeder.
  • Kõver­trapets – kujund, mis tekib täisnurkse trapetsi pikema haara asendamisel kõverjoonega.
  • Kõver­trapetsi pindala – positiivne arv, mis iseloomustab kõver­trapetsi suurust.
  • Kõõl­neli­nurk – nelinurk, mille kõik tipud paiknevad ühel ja samal ring­joonel (neli­nurga ümber­ring­joonel).
Seotud sisu
Muud tegevused

L

Seotud sisu
Muud tegevused

M

Seotud sisu
Muud tegevused

N

  • n-nurkne prisma – prisma, mille põhjadeks on 𝑛-nurgad.
  • n-nurkne püramiid – püramiid, mille põhjaks on 𝑛-nurk.
  • Newtoni-Leibnizi valem – valem, mis seob määratud integraali funktsioonist 𝑦 = 𝑓 (𝑥) rajades 𝑎-st 𝑏-ni selle funktsiooni alg­funktsiooniga 𝑦 = 𝐹 (𝑥).
  • Null­punkt – vaata Koordinaatide algus­punkt.
  • Null­vektor – vektor, mille pikkus on null.
  • Nurga rist­projektsioon tasandil – nurga 𝐴𝐵𝐶 projektsioon tasandil on nurk 𝐴′𝐵′𝐶′, kus punkt 𝐵′ on tipu 𝐵 rist­projektsioon ning punktid 𝐴′ ja 𝐶′ on esi­algse nurga haaradel võetud punktide 𝐴 ja 𝐶 rist­projektsioonid vaadeldaval tasandil.
  • Nurga­poolitaja – kiir, mille algus­punkt asub nurga tipus ja mis jagab nurga kaheks võrdseks osaks.
Seotud sisu
Muud tegevused

O

  • Oktaeeder – regulaarne kaheksa­tahukas.
  • Oktant – üks kaheksast ruumi osast, milleks kolm koordinaat­tasandit jaotavad kogu ruumi.
  • Ordinaat – punkti koordinaat ordinaat­teljel ehk punkti teine koordinaat.
  • Ordinaat­telg – ruumis antud rist­koordinaadistiku teine telg. Tavaliselt 𝑦-telg.
  • Ots­punktidega määratud vektori koordinaadid – vektori lõpp-punkti ja algus­punkti vastavate koordinaatide vahed.
Seotud sisu
Muud tegevused

P

Seotud sisu
Muud tegevused

R

Seotud sisu
Muud tegevused

S

  • Sama­rihilised vektorid – vaata Komplanaarsed vektorid.
  • Sama­sihilised vektorid – vaata Kollineaarsed vektorid.
  • Sarnased hulk­nurgad – kaks 𝑛-nurka, millest ühe nurgad on vastavalt võrdsed teise hulk­nurga nurkadega ning vastavalt võrdsete nurkade lähis­küljed on võrdelised.
  • Segmendi kõrgus – segmendi põhja rist­lõik (või selle lõigu pikkus), mis ühendab põhja kesk­punkti sfääriga.
  • Segmendi põhi – ring, mis tekib kera lõikamisel tasandiga.
  • Sfäär – kera piirav pind, st punktide hulk ruumis, mis asuvad ühest kindlast punktist (kesk­punktist) võrdsel (raadiuse) kaugusel. Kera pinna tekitab ümber oma diameetri pöörlev ring­joon.
  • Sfääri pindala ehk kera pindala – kera pinna (sfääri) pindala. Kera pindala on neli korda suurem suur­ringi pindalast.
  • Sfääri vöö – kahe paralleelse tasandi vahele jääv kera pinna (sfääri) osa. Kera kihti piirav sfääri osa.
  • Silinder – pöörd­keha, mis tekib rist­küliku pöörlemisel ümber oma ühe külje.
  • Silindri kõrgus – silindri põhjade ühine rist­lõik (või selle lõigu pikkus).
  • Silindri külg­pindala – silindri külg­pinna pindala. Võrdub silindri põhja ümber­mõõdu ja kõrguse korrutisega.
  • Silindri külg­pinna­laotus – rist­külik, mis tekib silindri külg­pinna lahti­lõikamisel mööda üht moodustajat ja selle pinna asetamisel tasandile.
  • Silindri moodustaja – silindrit tekitava rist­küliku see külg, mis on paralleelne teljega (või selle külje pikkus).
  • Silindri põhi – kaks võrdset ringi, mis piiravad silindrit.
  • Silindri raadius – silindri põhjaks oleva ringi raadius.
  • Silindri ruumala – silindri mahtu ise­loomustav positiivne arv, mis on võrdne silindri põhja pindala ja kõrguse korrutisega.
  • Silindri täis­pindala – silindri külg­pindala ja kahe põhja pindala summa.
  • Sirge ja tasandi lõike­punkti koordinaadid – sirge ja tasandi ühise punkti koordinaadid.
  • Sirge ja tasandi paralleelsuse tunnus – tingimus, mille põhjal saab väita, et vaadeldav sirge on paralleelne antud tasandiga.
  • Sirge ja tasandi rist­seisu tunnus – tingimus, mille põhjal saab väita, et vaadeldav sirge on risti antud tasandiga.
  • Sirge ja tasandi vaheline nurk – nurk antud sirge ja selle projektsiooni vahel vaadeldaval tasandil.
  • Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis – üks järgmistest võimalikest olukordadest: sirge asub tasandil, sirge on paralleelne tasandiga või sirge lõikub tasandiga.
  • Sirge kanoonilised võrrandid – ruumis punkti 𝐴(𝑥₁; 𝑦₁; 𝑧₁) ja sihi­vektoriga 𝑠⃗ = (𝑠₁; 𝑠₂; 𝑠₃) määratud sirge võrrandid:
    (𝑥 – 𝑥₁)/𝑠₁ = (𝑦 – 𝑦₁)/𝑠₂ = (𝑧 – 𝑧₁)/𝑠₃.
  • Sirge parameetrilised võrrandid – ruumis punkti 𝐴(𝑥₁; 𝑦₁; 𝑧₁) ja sihi­vektoriga 𝑠⃗ = (𝑠₁; 𝑠₂; 𝑠₃) määratud sirge võrrandid:
    𝑥 = 𝑥₁ + 𝑠₁𝑡
    𝑦 = 𝑦₁ + 𝑠₂𝑡
    𝑧 = 𝑧₁ + 𝑠₃𝑡,
    kus parameeter 𝑡 on reaal­arv.
  • Sirge rist­projektsioon tasandil – antud sirge kahe punkti rist­projektsioonidega määratud sirge vaadeldaval tasandil.
  • Sirge võrrandid ruumis – lineaar­võrrandite süsteem, mida rahuldavad ruumis paikneva sirge mis tahes punkti koordinaadid 𝑥, 𝑦 ja 𝑧 ja ainult need.
  • Sirgete­vaheline nurk – vaata Kahe sirge vaheline nurk.
  • Sirgete­vahelise nurga arvutamine – sirgete sihi­vektorite vahelise nurga leidmine. Juhul, kui vektorite­vaheline nurk on nüri­nurk, siis sirgete­vaheliseks nurgaks loetakse leitud nurga kõrvu­nurka.
  • Summa integreerimine – määramata või määratud integraali leidmine kahe funktsiooni summast.
  • Summa­märk – kreeka suurtäht sigma ∑, mida kasutatakse summade lühemal kirjutamisel.
Seotud sisu
Muud tegevused

T

Seotud sisu
Muud tegevused

V

  • Vastand­vektor – vektor, millel on antud vektoriga võrdne pikkus ja ühe­sugune siht, kuid suund on vastu­pidine.
  • Vektor – suunaga varustatud (ehk suunatud) lõik, vektorit ise­loomustavad siht, suund ja pikkus.
  • Vektori algus­punkt – vektorile vastava lõigu see ots­punkt, mis vektori tähistuses asub esimesel kohal.
  • Vektori 𝑘-kordne – vektor 𝑘𝑣⃗, mis on saadud antud vektorist 𝑣⃗ korrutamisel konstandiga 𝑘.
  • Vektori 𝑘-kordse koordinaadid – vektori vastavate koordinaatide korrutised arvuga 𝑘.
  • Vektori komponendid – vektorid, mis saadakse antud vektori projekteerimisel koordinaat­telgedele.
  • Vektori komponendid koordinaat­telgedel – vaata Vektori komponendid.
  • Vektori koordinaadid ruumis – järjestatud arvu­kolmik (𝑋; 𝑌; 𝑍), kus 𝑋; 𝑌; 𝑍 ∈ 𝐑 on vastavalt ristuvate ühik­vektorite 𝑖⃗, 𝑗⃗ ja 𝑘⃗ kordajad vektori avaldises.
  • Vektori koordinaadid tasandil – järjestatud arvu­paar (𝑋; 𝑌), kus 𝑋; 𝑌 ∈ 𝐑 on vastavalt ristuvate ühik­vektorite 𝑖⃗ ja 𝑗⃗ kordajad vektori avaldises.
  • Vektori lõpp-punkt – vektorile vastava lõigu see ots­punkt, kuhu osutab vektori sümbolina kasutatava noole teravik, lõpp-punkt asub vektori tähistuses teisel kohal.
  • Vektori pikkus – vektorit kujutava lõigu pikkus. Tähis |𝑣⃗|.
  • Vektori pikkuse valem koordinaat­kujul – ruut­juur vektori koordinaatide ruutude summast.
  • Vektori siht – kõikide antud vektoriga kollineaarsete vektorite hulk, vektorit kandva sirge siht.
  • Vektori suund – vektorit määrava lõigu ots­punktide järjestus.
  • Vektorite kollineaarsuse tunnus koordinaat­kujul – kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised.
  • Vektorite kollineaarsuse tunnus vektor­kujul – vektorid 𝑢⃗ ja 𝑣⃗ on kollineaarsed siis ja ainult siis, kui leidub nullist erinev arv 𝑘 nii, et 𝑢⃗ = 𝑘𝑣⃗.
  • Vektorite komplanaarsus – vektorite omadus kuuluda ühte ja samasse rihti (ühele tasandile või paralleelsetele tasanditele).
  • Vektorite komplanaarsuse tunnus koordinaat­kujul – kolm vektorit 𝑎⃗, 𝑏⃗ ja 𝑐⃗ on komplanaarsed siis ja ainult siis, kui nende koordinaatidest moodustatud determinant võrdub nulliga.
  • Vektorite komplanaarsuse tunnus vektor­kujul – kolm vektorit 𝑎⃗, 𝑏⃗ ja 𝑐⃗ on komplanaarsed siis ja ainult siis, kui nende seas
    1) pole kaht kollineaarset vektorit ja üks neist avaldub kahe teise kaudu kujul 𝑐⃗ = 𝑝𝑎⃗ + 𝑞𝑏⃗ või
    2) mingid kaks vektorit neist on kollineaarsed.
  • Vektorite lahutamine – võib asendada vastand­vektori liitmisega.
  • Vektorite rist­seisu tunnus koordinaat­kujul – kaks null­vektorist erinevat vektorit on risti siis ja ainult siis, kui nende vektorite vastavate koordinaatide korrutiste summa on null.
  • Vektorite skalaar­korrutis – arv, mis võrdub nende vektorite pikkuste ja vektorite­vahelise nurga 𝜑 koosinuse korrutisega.
  • Vektorite skalaar­korrutis koordinaat­kujul – vektorite vastavate koordinaatide korrutiste summa.
  • Vektorite skalaar­korrutise omadused – vektorite skalaar­korrutisele eri­omased tunnused.
  • Vektorite summa – vektor, mis on suunatud esimese vektori algus­punktist teise vektori lõpp-punkti, kui teise vektori algus­punkt ühtib esimese vektori lõpp-punktiga.
  • Vektorite summa koordinaadid – vektorite vastavate koordinaatide summad.
  • Vektorite vahe koordinaadid – vektorite vastavate koordinaatide vahed.
  • Vektorite­vaheline nurk – vähim kahest nurgast, mis tekivad kahe vektori rakendamisel ühisesse algus­punkti. Vektorite­vaheline nurk võib olla 0°, terav­nurk, täis­nurk, nüri­nurk või sirg­nurk.
  • Võrdelised lõigud – lõigud pikkustega 𝑎 ja 𝑐 on võrdelised lõikudega, mille pikkused on 𝑏 ja 𝑑, kui vastavate pikkuste jagatised on võrdsed.
    𝑎 : 𝑏 = 𝑐 : 𝑑
  • Võrdsed vektorid – vektorid, millel on sama siht, sama suund ja võrdne pikkus. Võrdsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdsed.
  • Võrranditega antud sirge ja tasandi vahelise nurga arvutamine
     – kui sirge sihi­vektori ja tasandi normaal­vektori vaheline nurk on terav­nurk β, siis sirge ja tasandi vaheline nurk
    α = 90° – β;
    kui sirge sihi­vektori ja tasandi normaal­vektori vaheline nurk on nüri­nurk β', siis sirge ja tasandi vaheline nurk
    α = β' – 90°.
  • Võrranditega antud tasandite ja sirgete vastastikuse asendi uurimine –
    1) sirge on tasandiga paralleelne, kui sirge sihi­vektor on risti tasandi normaal­vektoriga ja sirgel asuv punkt pole tasandil;
    2) sirge asub tasandil, kui sirge sihi­vektor on risti tasandi normaal­vektoriga ja sirge punkt on tasandil;
    3) sirge lõikab tasandit, kui sirge sihi­vektor ei ole risti tasandi normaal­vektoriga.
  • Võrranditega antud tasandite vahelise nurga arvutamine –
    1) Kui normaal­vektorite vaheline nurk β on terav­nurk, siis tasandite­vaheline nurk α on võrdne normaal­vektorite vahelise nurgaga, s.t α = β;
    2) Kui normaal­vektorite vaheline nurk β' on nüri­nurk, siis tasandite­vaheline nurk α = 180° – β'.
Seotud sisu
Muud tegevused

Ü

Seotud sisu
Muud tegevused