Pea on peaasi
- Loe jutt hoolikalt läbi ja tee sellest kokkuvõte. Juhendavad küsimused on teksti lõpus (h 1).
Kogu pere istus juba õhtulauas, kui hea joonistaja Sulev lõpuks koolist koju ilmus. Ta tuli Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse jaoks lipukesi meisterdamast ja uhkustas: „Mina tegin kõige rohkem pisikesi sinimustvalgeid lippe. Kokku kaksteist tükki!“
„Vaata-vaata!“ kiitis isa.
„Vägev vend!“ täiendas omalt poolt Kalev.
„Kas homseks aktuseks jõuti ikka kõigega valmis?“ tahtis aga ema teada.
„Jõuti küll!“ kinnitas Sulev ja täpsustas: „Suured tegid pohlavartest pika vaniku, pisikesed Eesti lipud pandi sinna sisse, kõik see pandi seina peale üles ja veel üks pilt ka.“
„Kelle pilt?“ tundis ema jälle huvi.
„Meie kooli direktori pilt. Täpselt keset seina,“ kostis Sulev.
Korraga võttis vaikus toas maad. Ema ja isa vaatasid lausa uskumatute nägudega Sulevit. Üksi Kalevi suunurk kiskus muigele.
„Ei või olla!“ sai viimaks isa öeldud.
„Ei suuda ka mina uskuda, et proua Mustjõgi lasi panna oma pildi saali seinale,“ kahtles tõsiselt ema.
„Lasi panna just, ise veel jälgis, et pilt oleks otse,“ õiendas Sulev.
„Ära aja pada!“ keelas alles nüüd Kalev.
Kes tuli koju ja mida ta rääkis? Mida ei tahetud uskuda?
„Ei aja!“ hakkas Sulev ägedalt vastu ja lubas: „Ma annan oma pea, et see nii on.“
Seepeale tõusis Kalev laua tagant püsti, sirutas käed ette ja nõudis: „Anna siis pea siia!“
„Võta!“ lubas Sulev ja venitas sealjuures kaelagi pikaks, et teisel oleks kergem pead ära napsata.
„Kas sa siis tead, kelle pilt seinale riputati?“ küsis nüüd ema otse Kalevilt.
Kui veendunud Sulev oma jutus oli?
„Miks ma ei tea, meie eesti keele õps ise ütles,“ vastas Kalev ja lausus tähtsalt: „Luuletaja Lydia Koidula pilt pidi pandama.“
„See on hoopis teine asi. Igati mõeldav,“ nõustus isa.
„Koguni väga kena tegu!“ leidis ema.
Nõnda oli Sulev kaotajaks jäänud ja ta tõmbus silmanähtavalt mossi. Endist õhinat polnud enam ollagi. Vaata, et pistab veel töinama.
Mida teadis Kalev?
„Ära seda nii väga südamesse võta,“ lohutas siis ema Sulevit. „Igaüks võib eksida. Ja kui tõsiselt järele mõtlema hakata, on sinu eksimus koguni põhjendatud, sest teie kooli direktor, proua Mustjõgi, on väliselt küllaltki Lydia Koidulaga sarnane.“
„Ainult oma pead ära tulevikus nii lihtsalt välja mängi, pakule pane!“ hoiatas isa.
„Pea on peaasi!“ hüüatas kohe Kalev targalt juurde ja tõstis oma pea tähtsalt püsti.
Helju Rammo
Mida vanemad Sulevile ütlesid?
- Enne pidulikku üritust tuleb pead pesta.
- Kui teed pahandust, ootab ees peapesu.
- Rumalusi ei tohi teha, aru tuleb pähe võtta.
- Ei tasu midagi liiga kindlalt väida.
Küsimusi ja ülesandeid
1. Kokkuvõte
- Koosta loo sündmustest kava (umbes kuus punkti).
- Kirjuta kava põhjal lühikokkuvõte. Mõtle seejuures läbi, mis on sündmuste seisukohalt tähtis, mis mitte.
- Võrdle oma kokkuvõtet paarilise omaga. Kas need tulid täiesti ühesugused või erinevad? Mis erines? Mis oli ühtemoodi?
Valik on sinu, kuid ära kõiki võtteid korraga kasuta.
2. Ümberjutustus
Kirjutasid juba lugemispalast „Kuhu lapsed said?“ kokkuvõtte. Nüüd kirjuta selle kokkuvõtte põhjal ümberjutustus. Algne tekst oli värssides, sina aga kirjuta proosavormis (nii, et tekst ei jaotu värsiridadeks, vaid lauseteks ja lõikudeks).
- Mõtle enne kirjutamist läbi, kuidas kirjutada, et seda oleks pärast huvitav lugeda.
- Kas proovid kirjutada võimalikult lühidalt ja tabavalt, kasutada palju otsekõnet või rõhuda hoopis värvikatele võrdlustele
- Võib-olla tahad lisada üksikasjalikke kirjeldusi või kirjutada loo võimalikult põnevaks?
Valik on sinu, kuid ära kõiki võtteid korraga kasuta.
- Kirjuta lõikude kaupa. Alusta uue lõiguga,
- kui vahetub tegevuskoht või -aeg,
- ilmub uus tegelane,
- tegevuses toimub muutus või pööre.
- Loe oma ümberjutustus klassis ette.
LÕIK
Õppisid, et lause väljendab terviklikku mõtet. Tekstis koonduvad laused omakorda lõikudeks. Lõike eristatakse kas taandrea või veidi suurema lõiguvahega.
Ühes lõigus olevad laused on omavahel sisu poolest tihedalt seotud. Nii võib öelda, et peale lause on ka igal lõigul oma terviklik mõte.
