Hiina

Hiina filosoofi Konfutsiuse sõnul on muusika nagu puu, millel on juur, tüvi ja oksad.
Juureks on emotsioon, tüveks helid ning oksteks meisterlik ümberkäimine helidega. Kui juur on hooletusse jäetud, siis pole ka tüvel ega okstel elu.
Hiina asub Ida-Aasias ning tsivilisatsiooni algetest arenenud hiina kunst, filosoofia ja poliitika on kestnud juba umbes viis tuhat aastat. Aegade jooksul on seal valitsenud üle viieteistkümne dünastia, praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 20. sajandi keskel. Maailmas pindala suuruselt neljandas riigis elas 2023. aastal üle 1,4 miljardi inimese. Hiina pealinn on Peking ja riigikeel hiina keel, mille kirjaviis on erinevate paikkondade tavasid, kombeid ja traditsioone siduv ühine hieroglüüfkiri.


Eestile on Hiina kauge ja mõistatuslik maa, kus riisi süüakse pulkadega, kus siidiusside abil tehakse imeilusat siidkangast ja kus mägede vahel kulgeb Suur Hiina müür. Hiina on ka püssirohu, trükipressi, paberi ja kompassi sünnimaa.
MUUSIKA on arenenud tuhandete aastate jooksul põlishiina ning naabruses asuvate Kesk-Aasia, India ja Mongoolia mõjul. Erinevalt paljudest meile juba tuttavatest kultuuridest, kus muusika on keskendunud rütmile, on hiina muusika rahustav, sujuv, katkematult kulgev. Hiina traditsiooniline muusika on üles ehitatud viiest helist koosnevale pooltoonideta helireale ehk pentatoonikale.



![]() | TV Ülesanne 13 a) |
TV Ülesanne 13 a)
![]() | TV Ülesanne 13 a) täida töövihikus Kirjuta noodijoonestikule f-noodist tõusev ja laskuv pentatoonika. Noodirea algusesse märgi viiulivõti, nootide alla kirjuta astmenimed ja tähtnimetused. Laula ja mängi plokkflöödil (abiks tv lk 54) või klaviatuuril. Harjutada saad klaviatuuri äppi kasutades. |

astmenimed
tähtnimetused
3. sajandil eKr valitsenud Kollane keiser ehk Huangdi määras võimule tulles astroloogide ja muusikute abiga etaloniks heli, mis tekib teatud pikkuse ja jämedusega bambustorusse puhumisel. Pillide häälestamisel juhinduti normiks seatud helikõrgusest.
Vaatamata sellele, et Hiina muusikud on tuttavad Euroopast pärit noodisüsteemiga, kasutatakse ikka tuhandeid aastaid tagasi välja kujunenud märkide ja numbrite süsteemi.
![]() |
Vaadake hiina numbrilist noodikirja ning jälgige hääle liikumist. Võrrelge seda Euroopa noodikirjaga ja arutlege, kumb süsteem on arusaadavam.
![]() | TV Ülesanne 14 |
TV Ülesanne 14
Riigi suurel territooriumil elavad rahvad on aastatuhandete jooksul loonud rikkaliku kultuuripärandi. Nagu on mitmekesine Hiina loodus ja ilmastik, on ka rahvamuusika väga eripalgeline.
Kõige pikema ajalooga ja laialt levinud muusikažanr on valdavalt ühehäälne RAHVALAUL, mida iseloomustab kõrge nasaalse häälega esitus. Kõige vanemad on umbes 3000 aastat vanad töölaulud. Mida pingelisem töö, seda lihtsam on laulu rütm ja meloodia, sõnad kergesti meeldejäävad. Laule liigitati tööde järgi, näiteks kalurite, metsa- ja põllutööliste laulud.
Üks töölaulu liike on paadimeeste laulud. Veel 20. sajandi keskel võis näha mehi, kes vedasid lauldes kaupa või inimesi täis puupaate mööda kaldaäärt või kärestikulist jõge. Rasket tööd aitas teha kooslaulmine ja kindel rütm, mille määras eeslaulja, sõnad olid inspireeritud rängast tööst ja ümbritsevast loodusest.

![]() |
Vaadake videot ja arutlege, mis töö tegemist imiteeritakse.

Laulud loodusest on inspireeritud kaunist maastikust. Mägede piirkonna laulud on elavamad ja kirglikumad, tasandiku omad aga õrnemad ja mõtisklevamad.