MUUSIKAT peavad hindud muudest kunstidest kõrgemaks. India muusika on eranditult ühehäälne ning iga heli tekitamine nõuab keskendumist. Ülimaks peetakse inimese häält, kuna see suudab anda edasi muusika kõige peenemaid nüansse. Üks vanemaid india muusika traditsioone on veeda hümnide esitamine kõnelauluna. Muusika põhižanriks on raaga (sanskriti k – „värving“, „meeleolu“), millel on korraga erinevad tähendused, näiteks helilaad või ühehäälne mitmeosaline kompositsioon. Muusika esitamiseks on määratud koht (näiteks lava, aed), ja aeg (näiteks õhtu, kevad), mis pannakse paika korduva põhiheli järgi. Enamikul raagadel on sisu peegeldavad pealkirjad, näiteks Šanti – „rahu“, Todi – „hommik“, Karuna – „kurbus“. Nagu suurem osa india muusikast, on raaga peamiselt vokaalne. Vahel võivad raaga saateks kõlada trummi esituses rütmimustrid ja mõnel meloodiapillil pikalt kestvad helid ehk burdoon.
Võrreldes lääne muusikaga, kus oktav on jagatud 12 võrdseks pooltooniks, jaguneb oktav india muusikas 22 ebavõrdseks osaks, seega võivad helikõrguste vahed olla veerand- ja isegi kaheksandiktoonid. Ükski india muusik ei esita raagat noodi järgi, kuna kogu muusika põhineb improvisatsioonil. Siiski kasutatakse lihtsat ja algelist noodikirja, mis võimaldab üles märkida raaga meloodia.


Erinevalt euroopalikust kirjaviisist pannakse india noodid kirja silpnimetusega: Sa, Re, Ga, Ma, Pa, Dha, Ni, Så (ülemine) ning noote saab madaldada või kõrgendada poole tooni võrra. Seejuures madaldada tohib re-, ga-, dha- ja ni-noote ning kõrgendada ainult ma-nooti, kirjutades muudetud kujul noodid väikese algustähega. Sa ja Pa on muutumatud ehk puhtad helid, mida kasutatakse burdoonina raagade saateks. Oktavid märgitakse täpiga silbi kohal või all.
![]() |
Näitena tutvume Todi (hindi k tōd. i – „hommik“) raagaga,
mida seostatakse 16. sajandil tegutsenud andeka muusiku
ja ühe india silmapaistvama uute raagade loojaga Mian
Tanseniga.
![]() |
Kuulake Todi raagat ja arutlege, mis meeleolu see tekitas.



Raaga esitamise juurde kuulub rütmisaade tála [taala] (tõlkes „plaks“ või „löök“) – kindla pulsilöökide arvuga korduv rütmimudel. Tavaliselt püsib tála ühe raaga piires muutumatuna. Rütmimudeleid, milliseid on üle 100, moodustatakse tihti silpidest, kus üks rütmivorm vastab ühele pulsilöögile.

Esitage 10-löögiline tála: tha, thun-ga, ti-ki-ta-ki, tha-ka-li, tšii, dii-ga, tu-ki-di-gii, gha-dii, to-di-lo-di-gi, thak.
![]() |
Vaadake 13-löögilist tála’t ja arutlege, mis aitab pulsilööke lugeda.
![]() | TV Ülesanne 21 |