Türgi pillid

Nagu türgi laulud, erinevad ka selle maa PILLID traditsioonilistest Euroopa muusikainstrumentidest.

Keelpillidest on üks vanemaid 8. sajandil araablastega sisse rännanud näppekeelpill kanuun (ar – „seadus“). Trapetsikujulise kõlakasti poolest eesti kannelt meenutaval kanuunil on 24–26 kolmekaupa paigutatud keelt. Kunagised sooltest keeled on tänapäeval asendatud nailonist keeltega. Kanuuni mängitakse kahe käega sõrmitsedes, nimetissõrmede küljes varasemalt kilpkonnakilbist, hiljem metallist sõrmuse­laadsed lipitsad. Pilli kõla on metalne ja särav, mistõttu see on ansamblis selgesti eristatav.

Tänapäevalgi levinud näppekeelpill on saz (ar „instrument“) – pika kaelaga lautosarnane pill, millel võib olla 6 kuni 12 keelt. Saz’i mängivad türgi rändmuusikud liikusid külast külla, esitades omaloodud improvisatsioonilisi laule.

Puhkpillidest on tänapäevalgi populaarne 10 kõlaavaga pikk puidust türgi flööt nei. Pillil on iseloomulik huuletugi, mis on traditsiooniliselt valmistatud vesipühvli sarvest või eebenipuu puidust. Sõltuvalt puhumise tugevusest saab nei’l mängida meloodiaid kuni kolme oktavi ulatuses. Islami munkade arvates sarnaneb nei kõla Jumala häälega.

Haruldaselt mahedalt ja igatsevalt kõlab kahekordse lest­huulikuga puupuhkpill dudùk (türgi k „toru“). Vanasti valmistati duduk luust või aprikoosipuu puidust, tänapäeval tehakse neid eranditult puidust.

Löökpillidest on omalaadseim tänapäevase suure trummi eelkäija türgi trumm. Pillil on kahelt poolt nahaga kaetud korpus ja seda mängitakse pehme peaga nuia või pulkadega. Trummide tähtsust Türgi kultuuris rõhutab tõsiasi, et trummi­põrina saatel toimuvad ühiskonnas paljud elusündmused, nii usulised, sõjalised kui ka ilmalikud.

Osmani impeeriumi algusaegadest pärineb janitšaride (türgi k – yeni „uus“, çeri – „sõdalane, sõjavägi“) ehk sultani palgasõdurite unikaalne orkestrimuusika. Janitšaride orkestrimuusikat esindab maailma vanim sõjaväeorkester Mehter [meh´täär]. Orkestrisse kuuluvad pasunad ja löökpillid ning samuti türgi trumm, väikesed trummid, taldrikud ja tamburiinid. Mehteri orkestri suurus ja pillide koosseissõltub otseselt muusika esitamise eesmärgist ja kohast. Näiteks sultani õukonnas esinemiseks piisas üheksast muusikust, sõjavõite tähistati suure, rohkem kui 100 pillimehest koosneva orkestriga. Janitšaride orkestrimuusikat esitati erinevate sündmuste puhul, näiteks sultanite kroonimisel, õukonnapidustustel, usupühadel, lahingutes nii enese julgustamiseks kui ka vastaste hirmutamiseks.