Türgi traditsioonide rikkust illustreerib muljetavaldav TANTSUDE arv – ligi 2000. Tantsitakse nii ilma pillisaateta kui ka saatega, milles kõlab enamasti türgi trumm ja saz. Türgi tantsud on seotud kommete ja usuliste rituaalidega. Kõige erilisem tantsudest on islami kerjusmunkade dervišite (pärsia k „vaene”) taeva kummardamise rituaaliga seotud tants, mida esitatakse islami pühal ööl ehk igal reedel. Tantsides keerlevad valgesse riietatud dervišid pillimuusika saatel. Maagiline tants võib kesta järjest mitu tundi, viies tantsijad müstilisse transiseisundisse, kus tundub, et ise ollakse paigal, aga maailm keerleb.
 | ||
Vaadake dervišite tantsu ning arutlege, kuidas pillisaade ja tants teineteist mõjutavad.
16.–17. sajandil muutus türgi muusika euroopalikumaks tänu sultanite paleedes toimunud Euroopa päritolu muusikalistele draamadele ning balleti- ja pantomiimietendustele. Janitšaride orkestri muusika on aga omakorda mõjutanud Euroopa klassikalise muusika heliloojaid. Näiteks komponeeris Wolfgang Amadeus Mozart oma klaverisonaadi nr. 11 kolmanda osana türgi muusika mõjutustega kuulsa „Rondo alla Turca“. Ameerika tuntud džässpianist ja helilooja Dave Brubeck kirjutas „Blue Rondo á la Turk“ pühendusega helilooja Wolfgang Amadeus Mozartile ja türgi muusikale.
| ||
Kuulake Mozarti klaverisonaadi nr 11 kolmandat osa „Rondo alla Turca”. Arutlege, milliseid türgi muusikale omaseid tunnuseid märkasite. Nimetage pala vorm.
| ||
Kuulake Dave Brubecki „Blue Rondo á la Turk“ esitust. Arutlege, mis viitab sellele, et helilooja pühendas teose Mozartile. Kas kuulatud pala on Mozarti muusika arranžeering või kaver?
