Bali kultuur on võrreldes ülejäänud Indoneesiaga omanäoline, erilised on ka sealmängitavad PILLID.
Ksülofonid
Suur osa neist kuulub gamelanansamblisse, peamiselt bambusraamil pronksist plaatidega ksülofonid, mille kõla on särav ja ebamaine.
Gongid
13. sajandist pärit gongid omavad koos pronksist ja bambusest ksülofonidega gamelanansamblis tähtsat rolli – nende heli juhatab sisse ja lõpetab gamelani teose. Gongilöögiga antakse märku ka etenduse algusest. Ümara kujuga, korpusel oleva kumeruse ja 15–20 cm paksusi gonge mängitakse nuiadega pilli vastu lüües.
Taldrikud
Gamelani taldrikud koosnevad kaheksast võimalikult tihedalt üksteise vastu kinnitatud ringikujulisest metallkettast. Pilli mängitakse kätega lüües. Korpus on sageli kilpkonna-kujuline, sest loomal on balilaste uskumuse järgi maagiline mõju.
Puhkpillid
Puhkpillina võib gamelanansamblisse kuuluda ka sooja ja pehme kõlaga bambusflööt. Kuna pilli korpus on päris suur, on vaja ilusa tooni tekitamiseks suurt kopsumahtu. Meloodiaid saab mängida kuut kõlaava kordamööda kattes.
 | ||
Kuulake muusikapala „Nagaraja“ bambusflöödi esituses ning kirjeldage pilli kõla.
 | TV Ülesanne 40 | ||
TV Ülesanne 40
| TV Ülesanne 40 a) täida töövihikus Looge gamelanansambli kõlaga muusikapala. Jaotage klass neljaks rühmaks, üks õpilane jääb trummimängijaks. Iga rühm valib endale ühe pilliliigi – kas puidust või metallist plaatidega pillid, puidust või metallist rütmipillid. Plaatpillidele jätke alles C-pentatoonika plaadid. Pange kirja oma rühma pillide rütmipartii. Lüüa võite mistahes plaadile. | ||
| TV Ülesanne 40 b) täida töövihikus Esitage muusikapala. Jälgige trummimängijat, kes määrab tempo, annab märku koosmängu alustamiseks, näitab rühmade esinemise järjekorda, kujundab dünaamilise plaani jne. | ||
