18. sajandi lõpus lõi prantsuse teadlane Louis-Bertrand Castel [lui ber ‘troo kastell] helivärvi süsteemi, milles tegi värvid ja nendele vastavad helid nähtavaks. Selleks konstrueeris Castel „värviklavessiini“, kus igale klahvile vastas kindel värv. Pilli kaane kohale ehitas ta raami kuuekümne eri värvi klaasist aknakesega, mis olid varjatud kardinatega. Teatud klahvile vajutades tõusis kardin ülespoole ja toimus vastava värvi sähvatus.
Paralleelselt värvilise muusika pillide konstrueerimisega avastasid teadlased inimesele looduse poolt antud võime tajuda maailma nähtusi korraga mitme meelega. Nagu tead, on igaühel meist viis meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine ja haistmine. Enamasti toimivad meeled üksteisest sõltumata. Võib tunduda uskumatuna, kuid on olemas inimesed, kes oskavad öelda, mis maitse või lõhn on kolmapäeval, mis värvi on A-täht või milline helikõrgus on punasel värvil. Psühholoogias on sünesteesia (kr synth – „koos“, ethesia – „taju“) nähtus, kus ühe meele teadlik kasutamine kaasab tahtmatult ka teised meeled. Mitme meele samaaegne rakendumine avardab nähtuste ja esemete värvi, lõhna, kõla, tekstuuri, maitse ja geomeetrilise kuju tajumist. Sellise võimega inimest nimetatakse sünesteediks.
Paljud neist peavad oma võimet täiesti loomulikuks, arvates, et sünesteesia on olemas kõikidel inimestel – sinagi võid olla sünesteet. Uuringute tulemusel saab väita, et võime mitme meelega korraga tajuda on pärilik. Üks levinud sünesteesia väljund on helide nägemine värvides, mille puhul seostuvad kuuldavad helid kindlate värvide ja mustritega. Samas toimivad ka vastupidised seosed – nähes konkreetseid värve tajub inimene neid helidena.
 | TV Ülesanne 57 | ||
TV Ülesanne 57
| TV Ülesanne 57 täida töövihikus Kirjelda oma kogemuse põhjal, kuidas muusika seostub värvidega. Jaga oma mõtteid klassikaaslastega. | ||
