Liisa läks emale appi peenraid ümber kaevama. Peenart kaevates leidis Liisa mullast väikseid kivikesi, oksaraagusid, isegi savitükikesi. Kõige selle vahel sibasid ringi mingid väikesed putukad. Sügavamalt kaevates tuli labidale koguni hele liivakiht.
Kas ka sina oled maad kaevanud? Mida sa nägid või leidsid?
- Mis on muld?
- Millest muld koosneb?
- Kust ja mille abil saavad taimed kasvamiseks vett ja toitaineid?
Millest muld koosneb?
Enamikule inimestest on muld, maakoore pindmine kobe kiht, sageli lihtsalt must maapind. Tegelikkuses aga on mullad väga mitmekesised, erisuguse koostise ja omadustega ainete kogumid. Erinevatest kohtadest võetud mullaproovid võivad olla täiesti erinevad.
Muld[sõnaseletus: Muld – maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elus- ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel.] koosneb erineva suurusega osakestest. Muld sisaldab suuremaid ja väiksemaid kive, liiva, savi ja huumust. Mulla muudab niiskeks selles sisalduv vesi, milles on lahustunud mitmesuguseid aineid. Mulla muudab kobedaks selle osakeste vahel olev õhk, mida mullaorganismid kasutavad hingamiseks. Taimedele on muld kinnituskohaks, sealt saavad nad vett ja mineraalaineid. Mullas elavad bakterid, seened ja arvukad mullaloomad, kellele see keskkond on sobiv toitumiseks, varjumiseks ja paljunemiseks.
Mulla koostis
Kivimitest tekib mulla osa.
Taimsest ja loomsest ainest tekib mullaosa.
Kõige suurema osa mullast moodustab
Mulla orgaaniline osa koosneb peamiselt
Proovi järele
Liiv on pude ja koosneb jämedamatest ja peenematest liivateradest. Millisena tundub kuiv liiv, kui hõõrud seda näppude vahel? Savi on väga väikestest osakestest koosnev pude materjal. Millisena tundub kuiv savi näppude vahel? Kirjelda, millisena tundub niiske savi.
Huumus
Huumus[sõnaseletus: Huumus – tumepruuni või musta värvusega aine, mulla orgaaniline osa, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid.] on mulla pealmistes kihtides paiknev viljakas ja tume aine. Huumus tekib peamiselt varisenud lehtedest, taimejäänustest ja hukkunud loomadest, mille lagunemist põhjustavad mullas elavad bakterid, seened ja teised mullaorganismid. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid ja soodustab nende tungimist juurtesse. Huumuse abil kleepuvad kokku mulla väiksemad osakesed. Huumus laguneb omakorda veelgi edasi.
- kividest
- varisenud lehtedest
- plastijäätmetest
- taimejäänustest
- hukkunud loomadest
- veest
Proovi järele
Kirjelda ja võrdle erinevaid mullaproove. Mullaproov võta vabalt valitud kohast (koduaed, koduümbrus, mets, põld) umbes 2 cm sügavuselt nii, et see ei sisaldaks taimi. Samuti võid mullaprooviks võtta erinevaid aianduspoodidest saadavaid muldi. Nummerda proovid ja lisa nende päritolu. Kirjelda ja võrdle mullaproove. Näidisena võid kasutada järgmist kava: mulla silmaga nähtavad koostisosad, nende suurus ja hulk, mulla värvus, lõhn, lisandid (mullale võõrad asjad). Vajadusel lisa võrdlusaspekte.
Pean meeles
Muld on maakoore pindmine kobe kiht.
Muld koosneb ühtaegu nii elusast kui ka eluta osast.
Mulla koostisosad on kivid, kruus, liiv, savi, huumus, taimede ja loomade kõdunevad jäänused, mullaorganismid, vesi ja õhk.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millest koosneb muld?
- Mis on huumus ja kuidas see tekib?
- Miks on huumus mullas vajalik?
- Millisteks aineteks huumus laguneb?
- Miks peab mullas olema vett ja õhku?
- taimede jäänused
- kivid
- liiv
- kruus
- huumus
- loomade jäänused
- mullaorganismid
- savi
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mullas on ühtaegu nii eluta kui ka elus osa. Millised mulla koostisosad kuuluvad eluta looduse, millised eluslooduse hulka?
- Mõtle välja ja vii läbi katse, millega saab põhjenda, et mullas on õhku.
- Põhjenda katsega, et mullas on vett.
