Kokkuvõte

Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga.

  • Taimede eluks on tähtsad mulla temperatuur, mulla niiskus ja mulla viljakus.
  • Taimed kinnituvad juurtega mulda ja võtavad sealt juurtega vett ja toitaineid.
  • Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimele kättesaadavaks. Selline vastastikku kasulik kooselu on sümbioos.

Aia elukoosluse kujundamisel on määrav osa inimesel.

  • Taimehaigusi põhjustavad mitmesugused organismid ja muud tegurid.
  • Kahjurid on organismid, kes kahjustavad oma elutegevusega kultuurtaimi.
  • Toiduahelad on aia elukoosluses suhteliselt lühikesed ja vähepüsivad.

Fotosüntees toimub valguse käes taime rohelistes osades.

  • Taime eluks vajalikud ained tekivad fotosünteesi teel.
  • Klorofülli abil valmistab taim valguse käes veest ja süsihappegaasist glükoosi.
  • Fotosünteesiks vajalik süsihappegaas tekib hingamise ja mullaorganismide tegevuse tulemusena.

Aias kasvatatakse kultuurtaimi, neil on palju sorte.

  • Sort on kultuurtaime väiksem rühm, millele on aretustööga loodud teatud eripärad.
  • Maitsetaimed muudavad toidu maitsvamaks, ravimtaimi kasvatatakse arstimite valmistamiseks ja köögivilju toiduks.
  • Puuviljaaias kasvatatakse söödavate viljadega puid, iluaia eesmärgiks on inimese eluümbruse kaunimaks muutmine ilutaimedega.

Põllult saab inimene põhilise osa oma taimsest toidust ja suure osa koduloomade söödast.

  • Põllu elutingimused on muutlikud ja peamiselt inimese kujundatud.
  • Põlluumbrohud ja -organismid on kohastunud põllul toimuvate kiirete muutustega.
  • Põllu toiduahelates on tootjateks kultuurtaimed, tarbijateks inimesed ja koduloomad.

Bioloogiline ja keemiline tõrje aitavad piirata kahjurite arvukust ja taimehaiguste levikut.

  • Biotõrje puhul piiratakse kahjurite arvukust nende looduslike vaenlastega.
  • Keemilise tõrje puhul vabanetakse kahjureist keemiliste ainetega.
  • Keemilises tõrjes kasutatavad mürgid kogunevad toiduahelate viimastesse lülidesse.

Mahepõllunduses ei kasutata mineraalväetisi ega keemilisi putukatõrjevahendeid.

  • Mahepõllunduses väetatakse ainult sõnniku või kompostiga.
  • Umbrohtude, kahjurite ja taimehaiguste levikut tõkestatakse mitmeväljasüsteemi ja biotõrjega.
  • Mahemärk kinnitab, et toiduaine on valmistatud mahepõllunduslikult toodetud koostisosadest.

Inimene oskab erinevate maaharimisvõtetega tõsta mullaviljakust ja suurendada saaki.

  • Maaharimisvõtted on maaparandus, mullaharimine ja väetamine.
  • Väetamine on taimede kasvamiseks vajalike toitainete viimine mulda.
  • Maaharimisel kasutatakse orgaanilisi väetisi ja mineraalväetisi.

Mulla reostumine ja hävimine kaasneb inimese vastutustundetu tegevusega.

  • Liigne väetiste kasutamine reostab vett ja joogivett ning muudab toiduainete koostist.
  • Vastutustundetu põlluharimisega võib maa välja kurnata.
  • Rasked masinad suruvad mulla kokku ja taimede kasvutingimused halvenevad.

Parim viis muldade kaitsmiseks on neid targalt kasutada.

  • Igal maakasutajal on kohustus vältida kahjulikku mõju mullale.
  • Mulla hävitamine käib kiiresti, taastumine on aga pikaajaline protsess.
  • Mulla kaitse on ühtlasi ka kõikide maapealsete elupaikade kaitse.

Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:

fotosüntees, väetis, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, ökomärgis, mahepõllundus, köögi- ja puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim, iluaed.

Sa oskad

  • selgitada fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
  • kirjeldada mullaelustikku ning tuua näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
  • tuua esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitada inimese rolli nende koosluste kujunemises;
  • iseloomustada ja rühmitada õpitud kultuurtaimi;
  • koostada õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrke;
  • tuua näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
  • võrrelda keemilist ja biotõrjet ning põhjendada, miks viljeletakse mahepõllundust;
  • tuua näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
  • seostada õpitut elukutsetega.

Kordamisküsimused

  1. Mis on mullaviljakus? Kuidas on mullaviljakus ja huumus omavahel seotud?
  2. Mis tekivad huumusest?
  3. Mis juhtub, kui mullas puuduvad mõned taime kasvamiseks vajalikud toitained?
  4. Milliseid maaharimisvõtteid kasutatakse mullaviljakuse tõstmiseks?
  5. Mis on taimehaigused ja kes on aiakahjurid?
  6. Kes piiravad aias kapsaliblika levikut? Tigude levikut?
  7. Mida nimetatakse fotosünteesiks?
  8. Millistes taimeosades toimub fotosüntees?
  9. Milliseid aineid on vaja fotosünteesi toimumiseks?
  10. Mis ained tekivad fotosünteesi tulemusena?
  11. Milliseid ravimtaimi ja maitsetaimi kasvatatakse aias?
  12. Milliseid taimi kasvatakse köögiviljaaias, milliseid iluaias?
  13. Milliseid taimi nimetatakse umbrohtudeks?
  14. Kuidas suurendavad vihmaussid mullaviljakust?
  15. Millal kasutatakse kahjurite tõrjeks bioloogilist, millal keemilist tõrjet?
  16. Miks viljeletakse mahepõllundust?
  17. Mida vajavad taimede juured ja mullaorganismid oma elutegevuseks?
  18. Milline tähtsus on mulla kobestamisel?
  19. Miks jäävad väetamata põldudel saagid iga aastaga väiksemaks?
  20. Milliseid väetisi kasutatakse mulla omaduste parandamiseks?
  21. Milliseid põllutöid oskad nimetada?
  22. Miks peab olemasolevat põllumaad kasutama otstarbekalt?
  23. Millised muutused toimuvad kinnitallatud põllul?
  24. Miks peavad põllutöömasinatel olema laiad rattad?
  25. Kuidas mõjub loomade pidev karjatamine karjamaale?
  26. Kuidas mõjutavad väetised veekogusid?
  27. Mida tuleks teha kuivanud lehtede ja põhuga?
  28. Mida teha mullaga enne teede, tänavate ja majade ehitamist?

Vastus: