Mets, mida on nimetatud ka meie „roheliseks kullaks”, on selliseks arenenud pärast mitmeid miljoneid aastaid olelusvõitlust. Esimesed puukujulised taimed ilmusid Maale u 375 miljonit aastat tagasi. 140 miljonit aastat tagasi hakkasid metsi valitsema palmitaolised taimed ja hõlmikpuud. Hõlmikpuudest on meie aega jõudnud vaid üks liik. Eesti suurim hõlmikpuu kasvab Tallinnas Süda tänaval ja on looduskaitse all.
Vanadel aegadel laius mets peaaegu üle kogu Eestimaa. Kui inimesed hakkasid endale majade ja linnade ehitamiseks puid raiuma, muutus selle tagajärjel ka ümbritsev keskkond. Keskajal, kui puitu kasutati palju nii linna- kui ka laevaehituses, kütteks ja mujal, jäid metsavarud Euroopas üsna kasinaks. Kuigi metsal on isetaastumise võime, kaasnevad ulatusliku raiumisega ka riskid. Metsade hävitamine muudab looduslikku tasakaalu. Kui puud kaovad, kaob senine metsaelustik, hävib metsa taimestik. Muld ei suuda vett kinni hoida ja vihmad võivad tekitada mudalaviine või maalihkeid. Kõik hakkab kuivama ja metsas kihav elu kaob. Seetõttu tuleb oma „kulla” eest hoolitseda ja seda säästa.
