Sügisel käisid Liisa ja Paul ema-isaga metsas seenel. Nad jõudsid kuusikusse, kus maapinnal kasvas tihedalt jänesekapsaid. „Tahate, teen teile mütsitrikki?” küsis isa lastelt. „Muidugi, aga mismoodi see käib?” läksid lapsed elevile. „Vaadake, panen jänesekapsastele mütsi peale. Nemad arvavad, et öö on käes ja panevad lehed kokku,” lausus isa mütsi peast võttes. Poole tunni pärast tuldi samasse kohta tagasi ja mütsi alla jäänud jänesekapsastel olid lehed tõepoolest varre ligi kokku tõmbunud. „Nad ei pane lehti kokku mitte ainult pimeduse saabudes, vaid ka liiga ereda päikesevalguse ja tugeva vihmaga,” teadis isa.
- Millised on taimede elutingimused laanemetsas?
- Milliseid taimi laanemetsas leidub?
Tingimused laanemetsas
Laanemetsa[sõnaseletus: Laanemets – viljaka ja niiske pinnase ning lopsaka taimestikuga mets.] pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsas ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasukas, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad hõreda metsa või metsata aladega võrreldes eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi.
Puurinne
Puurindes on tüüpiline liik kuusk. Kuusk kuulub koos männi ja kasega Eesti kõige levinumate puuliikide hulka. Kasvutingimuste osas on tema nõudmised männiga võrreldes üsna vastandlikud. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, kuid valgust vajab vähe. Erinevalt männist puudub kuusel jäme allapoole tungiv peajuur. Kuusk ei suuda kasvada seal, kus vesi on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides.
Kuuse välimus osutab, et ta talub hästi varju. Tema võra on tihe, okkad okstel ja oksad tüvel paiknevad lähestikku. Isegi vanadel puudel katavad oksad tüve kogu ulatuses. Noored käbid ilmuvad kuusele tavaliselt juunikuu alguses. Punased või rohelised emaskäbid hoiduvad algul püsti ja on vaid poole pöidla pikkused. Vähem kui aasta pärast on käbid küpsed. Käbisoomused avanevad kevadpäikese käes ja nende vahelt pudenevad alla läbipaistva tiivaga seemned. Tiib on nagu puri, tuul kannab seemet edasi õhus ja kevadisel kõval lumekoorikul. Nõnda rändavad kuuseseemned uutesse kasvukohtadesse.
Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuskedega läbisegi kasvab mände, kaski ja teisi puid. Tihti võib enamuspuuliigiks olla hoopis mänd või kask. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Vaheldusrikka alustaimestu tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust.
Laanemetsa alustaimestu
Laanemetsa tüüpilised taimed on jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Hapumaitselisel jänesekapsal kõlbavad süüa nii lehed, varred kui ka õied. Kuusikutes, kus valgust napib, on jänesekapsas tihti ainus rohttaim. Tema õied on valged. Jänesekapsa lehed liigutavad end valguse, temperatuuri ja niiskuse järgi. Sobivates oludes sirutuvad lehed laiali. Ebasobivates tingimustes tõmbuvad lehed varre ligi kokku. Nii juhtub näiteks siis, kui taimele langeb otsene päikesevalgus, kui sajab tugevasti vihma või on liiga külm. Kui talvisel ajal laanemetsas lumi maapinnalt ära kraapida, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas on lemmiktoiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele.
Leseleht on kahe laia lehega ja tillukeste valgete õitega taim. Suured lehed suudavad ka tihedas kuusikus piisavalt valgust kinni püüda. Augustis valmivad pisikesed punased marjad, mis on kergelt mürgised.
Laanelill on, nagu ka nimi viitab, laanemetsa tüüpiline taim. Juunikuus, kui laanelill õitseb, on mõni laanemets otsekui tillukesi valevaid tähti täis külvatud. Seemnete abil on laanelillel tihedas alustaimestus raske levida. Ta paljuneb edukalt peenikeste maa-aluste võsunditega.
Mõnikord katab laanemetsas maapinda roheline ja kohev samblavaip. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Juba laaniku nimi ise ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Kui laanik samblavaibast välja tõmmata, selgub, et ta meenutab välimuselt tillukest kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena. Igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Et laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval, ei pääse teiste taimede seemned siin maapinnani ega saa hakata idanema. Vaid laanikuvaip üksi laiendab oma valdusi. Kaksikhammas on saanud nime sellest, et tema varred on tihti kaheharulised. Metsaaluses samblavaibas leidub kaksikhammast tihti massiliselt.
 |  |  |
Proovi järele
Otsi talvel kuusikust jänesekapsa taimi. Kas nende lehed on varre ümber kokku tõmbunud? Maitse jänesekapsaid. Mis maitse on?
Pean meeles
Laanemetsas on taimedele mullas toitaineid märksa rohkem kui nõmme- ja palumetsas.
Valgusenappuse tõttu on laanemetsa alustaimestu vahel hõre. Siin kasvavatel taimedel on suhteliselt suur lehepind.
Laanemetsa tüüpiliseks puuks on kuusk, kuid tihti ka kask või mõni teine puu.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas saab kuuse välimusest välja lugeda, et ta talub hästi varju?
- Kirjelda tavalisi taimeliike laanemetsa rohurindes.
- Iseloomusta tavalisi taimeliike laanemetsa samblarindes.
Mullas on piisavalt niiskust. | |
Alustaimestus on tihti samblikke. | |
Tihti on olemas põõsarinne. | |
Alustaimestus leidub sageli pohla ja mustikat. | |
Enamuspuuliigiks on tüüpiliselt kuusk või kask. | |
Metsa all on hämar, sest puud-põõsad paiknevad tihedalt. |
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Otsi internetist aadressil bio.edu.ee/taimed/ täiendavaid andmeid laanelille ja leselehe kohta. Kuidas neid ära tunda? Mille poolest on nende välimus sarnane? Mille poolest erinevad lehed, õied, viljad?
- Laanemetsas kasvab veel palju huvitavaid taimi. Vaata internetist, milline taim on kattekold, ja koosta taime kohta mõistekaart.
