Teel marjakohta juhatas vanaema lapsed ühe liivakünka juurde, kuhu keegi oli kaevanud palju urge. „Kelle kodu see küll võiks olla?” uudistas Paul. „Siin on mägrapere kodu,” seletas vanaema. „Neil on maa all palju käike ja mitu varuväljapääsu. Kui vaenlane ühest sisse tungib, pääseb ta teisest põgenema. Mägraperel on isegi oma magamistuba ja kemps.”
- Milliseid putukaid, linde ja imetajaid võib kohata nõmme- ja palumetsas?
- Kuidas nad siin elavad ja mida söövad?
Putukad
Paljud nõmme- ja palumetsa putukaliigid on seotud männi, kõige levinuma puuliigiga. Mitmed putukad toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest. Männiokastest toitub näiteks männivaablane, täpsemini selle liblika vastne.
Männivaablane võib süüa männilt enamiku okkaid
Männivaablasi võib leida männiokastelt. Kui neid ärritada, ajavad nad keha esiosa püsti ja tarduvad paigale. Selline poos on arvatavasti hoiatuseks lindudele, et nad halvasti maitsevaid vastseid ei puutuks. Kui männivaablase vastseid on palju, võivad nad mändidelt enamiku okkaid ära süüa. Et seda ei juhtuks, pritsitakse männivaablasi vajadusel tõrjevahendiga, mis on valmistatud teatavatest viirustest. Männivaablased nakatuvad ja surevad. Niisiis on siin tegemist biotõrjega.
Noorte mändide puitu ja koort sööb männikärsakas. Männikärsakas on hallikaspruun heledate tähnidega mardikas. Pea eesosas on tal pikk, väljavenitatud kärssa meenutav kärsak. Selle järgi ongi mardikas nime saanud. Männikärsaka tõugud söövad männikändude puitu, täiskasvanud mardikad noorte mändide koort.
Männikärsakas võib hävitada noori taimi
Kui männikärsakaid on palju, hävitavad nad üheskoos vahel enamiku raiesmikule istutatud mändidest. Seda juhtub sagedamini siis, kui raiesmikule on noored männid istutatud kohe raie järel. Siis on männikärsakatel eriti head toitumistingimused. Seepärast ei ole soovitatav männitaimi istutada samal aastal, kui vana mets maha raiutakse.
Linnud
Linde elab nõmme- ja palumetsas vähem kui laane- ja salumetsas. Põhjuseks on nende metsade suhteline üksluisus. Taime- ja putukaliike, mida toiduks tarvitada, on vähe. Ka sobivaid pesitsuspaiku on napilt. Sagedamini võib siin kohata pesitsemas rähne. Suurim neist on musträhn. Männikuis meeldib musträhnile uidata seepärast, et siit leiab ta mändide koore alt ja puidust endale toiduks putukaid. Oma pesa raiub musträhn, nii nagu teisedki rähnid, mõnda pehkinud tüvega puusse. Järgmistel aastatel, kui rähnipaar endale uue korteri valmistab, jääb mahajäetud pesaõõnsus teistele lindudele. Rähnidel on metsa elukoosluses täita oluline osa. Nad hoiavad putukate arvukust kontrolli all ja loovad pesitsusvõimalusi teistele lindudele.
Musträhn on rähniliikidest suurim
Musträhn on üleni must, peaaegu poole meetri pikkune lind. Isaslinnul on punane pealagi. Mõnikord laseb ta kuuldavale iseäralikku tugevat kiljumisesarnast häält. Nagu teistelgi rähniliikidel, võimaldavad tugevad sabasuled ja kaks ettepoole ning kaks tahapoole hoiduvat varvast püsida linnul puutüvel püstloodis. Kui putukaid elab puus rohkesti, toksib musträhn sinna teinekord lapse rusika suurusi auke.
Laululindudest võib palumännikus kohata metskiuru. Metskiur on varblasesuurune pruunikas lind. Tema eelistatud elupaikadeks on hõredad metsad ja metsaservad. Metskiuru pesa asub maapinnal. Putukatest toitudes aitab metskiur säilitada metsas looduslikku tasakaalu.
Üksildasemates nõmmemetsa osades võib pesitseda meie metsade suurekasvulisemaid linde, metsis. Eriti uhke välimusega on mustjat tooni isaslind. Ema on pruunikirjut värvi. Pesitsus- ja elupaigana eelistab see linnuliik vanemaid ja hõredamaid männikuid. Metsiste arvukus on pidevalt vähenenud, sest talle sobivaid männikuid on vähemaks jäänud. Metsis on Eestis looduskaitse all. Suvel sööb metsis putukaid ja muid loomakesi, samuti mahlaseid taimeosi ja marju. Talvel on tema peamiseks toiduks männiokkad. Pesa teeb metsis maapinnale. Tema peamisteks looduslikeks vaenlasteks on kährik ja rebane, kes ohustavad eelkõige metsise mune ja poegi.
Imetajad
Suurematest imetajatest pole ükski seotud ainult nõmme- ja palumetsaga. Enamik imetajaid satub siia vaid ajuti, näiteks suve teisel poolel, kui loomi meelitavad valminud mustika- ja pohlamarjad. Vahel on need metsad oma elukohaks valinud mäger. Siis peab küll naabruses leiduma viljakamaid metsatüüpe, kust mäger leiab piisavalt toitu. Mäger valib elukohaks kuivemaid liivakaid künkaid, kus saab maa sisse rajada pikki urge. Mägra urud on huvitava ehitusega. Suvel elatakse maapinnalähedastes suveurgudes, talvel sügavamates talveurgudes. Urgudel on rohkesti väljapääse, et ohu korral vaenlase eest märkamatult kaduda. Talveks kogub mäger endale rasvavarud, suleb koopaavad ja jääb talveunne. Suvel liigub ta hämaruses urgude ümbruses laialt ringi. Hämaras tegutsejale pole terav nägemine tähtis. Seepärast on mägral nägemine tönts, kuid haistmine ja kuulmine terav. Mäger sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Talle kõlbavad rohttaimed, taimede juured ja viljad, putukad, teod, hiired, konnad. Mäkra ohustavad kiskjad on hunt ja ilves.
- Valib pesapaigaks kuiva liivase künka.
- Kaevab pesapaigaks ühe suure uru.
- Elab aasta ringi samas urus.
- Suvel liigub palju ringi valgel ajal.
- Talvel magab.
- Haistab ja kuuleb hästi.
- Tema nägemisvõime on väga hea.
- Sööb ainult taimset toitu.
Kokkuvõttes võib nõmme- ja palumetsa elukoosluste kohta öelda, et võrreldes teiste metsatüüpidega on elustik siin suhteliselt liigivaene. Seetõttu on siinsetes elukooslustes ka vähem toiduahelaid ja need on lühemad. Eespool kirjeldatud liikidest võib moodustuda näiteks järgmine toiduahel: mänd – männikärsakas – rähn.
Pean meeles
Nõmme- ja palumetsas on männivaablane, männikärsakas ja mitmed teised putukad seotud peamise puuliigi, männiga.
Lindudest on nõmme- ja palumetsas sagedased rähnid ja metskiur, imetajatest võib kohata mäkra.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mida sööb männivaablane ja mida männikärsakas?
- Mis osa täidavad rähnid metsa elukoosluses?
- Kirjelda mägra eluviisi.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Arutle nõmmemetsa elukoosluse toiduahela üle: mänd –männikärsakas – rähn.
- Võta mardikate määraja ja uuri, milliseid kärsakaliike Eestis elab. Kuidas männikärsakat teistest kärsakaliikidest eristada? Mille poolest on kärsakad omavahel sarnased?
- Millise taime järgi on palumets oma nime saanud?
