Keskpäevaks tuli pilve tagant välja särav päike ja lapsed otsustasid ilusat ilma ära kasutada ning metsa jalutama minna. Paul teadis, et lähedases metsatukas on terviserada ja sinna nad nüüd suundusidki. Mõne aja pärast pani Liisa tähele, et taevaservale hakkavad kogunema tumesinised pilverüngad. „Nüüd peaksime küll hakkama kodu poole liikuma,” arvas Paul seepeale. „Neist tumedatest pilvedest võib tulla korralik tihe sadu.”
- Mis on pilved ja kuidas need tekivad?
- Millised on pilvede põhiliigid ja mida need endaga kaasa toovad?
Kuidas tekivad pilved?
Pilved[sõnaseletus: Pilv – veepiiskadest või jääkristallidest tekkinud õhus hõljuv moodustis.] tekivad õhus olevast veeaurust, kui see tiheneb ehk kondenseerub[sõnaseletus: Kondenseerumine – veeauru tihenemine veeks.] veepiisakesteks või jääkristallideks. Need piisakesed ja kristallid on nii tibatillukesed, et saavad õhus hõljuda. Alles siis, kui need on omakorda liitunud suuremateks veepiiskadeks või lumehelvesteks, langevad need vihma või lumena alla.
Veekogudelt, maapinnalt ja taimedest aurub pidevalt vett. Vesi aurub iga temperatuuri juures, kuid mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini aurumine toimub. Soe ja niiske õhk on kerge ning kerkib ülespoole. Kõrgemale tõustes hakkab õhk jahtuma. Jahe õhk aga ei suuda endas mahutada sama palju veeauru kui soe õhk. Õhu jahtumisel koondub liigne veeaur olenevalt temperatuurist kas veepiisakesteks või jääkristallideks, mida me näemegi taevas pilvedena.
Mis on udu?
Pilv võib tekkida ka maapinna kõrgusel. Seda nimetatakse uduks. Tavaliselt esineb udu öösel ja varahommikul, kui soe ja niiske õhk on jahtunud nii palju, et liigne õhuniiskus kondenseerub udupiisakesteks. Kui õhk hommikul päikese käes taas soojeneb, siis piiskades olev vesi aurub ja udu hajub. Udu võib tekkida ka siis, kui soe ja niiske õhk kandub jaheda aluspinna, näiteks külma veega veekogu kohale.
Pilvede liigid
Erinevatel kõrgustel ja erinevates ilmastikutingimustes tekivad küllaltki erineva väljanägemisega pilved. Kõige kõrgemal asuvad kiudpilved[sõnaseletus: Kiudpilved – 6–10 km kõrgusel asuvad põhiliselt jääkristallidest koosnevad pilved.]. Kuna 6–10 km kõrgusel on väga külm, siis koosnevad need põhiliselt jääkristallidest. Sellised pilved on läbipaistvad ja meenutavad uduloori. Nad võivad olla sulgjad, niitjad või kiulised. Sademeid need pilved ei anna. Küll aga ennustab kiudpilvede ilmumine taevasse peatset ilmamuutust – pilvisuse tihenemist ja vihmasadusid.
Madalamatel kõrgustel moodustuvad paksemad pilvekihid ja suuremad pilverüngad.
Kihtpilved[sõnaseletus: Kihtpilved – madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane pilvekiht.] katavad taevast ühtlase halli udutaolise kihina. Päike kumab pilvekihist vaevu läbi või pole üldse nähtav. Kihtpilvedest võib sadada uduvihma või nõrka lund. Kestvaid tugevaid sadusid toovad tihedamad ja tumedamad kihtsajupilved[sõnaseletus: Kihtsajupilved – 1,5–3 km kõrgusel asuvad tüüpilised sajupilved, millest sajab kas vihma, lund või lörtsi.], mille paksus võib küündida mitme kilomeetrini.
Valgete villakuhilate sarnased selgete piirjoontega rünkpilved[sõnaseletus: Rünkpilved – 0,8–1,3 km kõrgusel moodustuvad rüngakujulised, villakuhilate sarnased pilved.] on enamasti ilusa ilma tunnuseks. Nad tekivad tavaliselt hommikul, keskpäeval on neid taevas kõige rohkem, õhtuks pilved enamasti hajuvad. Talvel on rünkpilvi harva. Kõikvõimaliku kujuga pilverüngad ja -tükid võivad katta taevast ka kihina, kus pilvede vahelt paistab ka rohkem või vähem sinitaevast.
Mõnikord ühinevad ja arenevad rünkpilved suureks ja tumedaks rünksajupilveks[sõnaseletus: Rünksajupilv – väga kõrgeks kasvav pilv, millest sajab paduvihma või rahet. Tihti kaasneb äike.], mis võib tuua paduvihma, äikest ja rahet.
Alati pole taevas pilvi, need tekivad ja kaovad, tulevad ja lähevad. Kui suur osa taevast on mingil hetkel pilvedega kaetud, seda näitab pilvisus[sõnaseletus: Pilvisus – pilvede hulk taevalaotuses mingi maa-ala kohal.].
Pean meeles
Õhus olev veeaur on nähtamatu gaas.
Pilved koosnevad õhus hõljuvatest veepiisakestest või jääkristallidest.
Pilved tekivad niiske õhu jahtumisel, mis põhjustab veeauru tihenemise (kondenseerumise) veepiiskadeks või jääkristallideks.
Küsimusi ja ülesandeid
- Too näiteid, kust pärineb õhus olev veeaur.
- Millest koosnevad ja kuidas tekivad pilved?
- Nimeta pilvede põhiliike. Milline ilm nendega kaasneb?
– ilus ilm
– tugevad kestvad sajud
– hall taevas, võimalik uduvihm
– paduvihm, äike ja rahe
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mis juhtub, kui teekannust tuleva auru kohal hoida kummuli külma klaasi? Ettevaatust! Aur on väga tuline.
- Määra järgmise nädala jooksul iga päev samal ajal pilvisus ja pilveliigid ning kanna andmed vaatlustabelisse. Vaatle ka pilvede kuju, suurust, värvust ja kõrgust ning püüa ennustada ilma.
