Ühel novembriõhtul vaatas perekond koos uudiseid. Põhjarannikut ja Tallinna oli tabanud tugev lumesadu, aga mujal Eestis ei tulnud kübetki lund. „Küll pealinnas on lastel hea elu,” mossitas Liisa. „Nemad saavad juba praegu kelgutada ja lumesõda pidada.” „Miks neil sajab lund ja meil mitte?” küsis Paul.
Peagi ilmus ekraanile ilmaennustaja, kes selgitas toimuvat. Sellised lumesajud on Eesti põhjarannikul talve hakul põhjatuulega üsna tavalised. Vesi Soome lahes ei ole veel jäätunud. Suhteliselt soojast merest aurub palju vett, mis mere kohal olevas külmas õhus tiheneb lumepilvedeks. Põhjatuul lükkab pilved maismaa kohale, kus need rannikul maha sajavad. Meil nimetatakse sellist nähtust mere- või laheefektiks, mujal maailmas võivad lumetormid samamoodi tekkida ka suurte järvede ääres.
- Kuidas tekivad sademed?
- Millised on sademete liigid?
- Kuidas mõõdetakse sademete hulka?
Kuidas tekivad sademed?
Sademete[sõnaseletus: Sademed – vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest.] tekkimiseks on vaja õhuniiskust ja õhu jahenemist. Kui õhutemperatuur on külmumistemperatuurist kõrgem, tiheneb ehk kondenseerub niiskes õhus olev veeaur veepiiskadeks, kui aga madalam, siis jääkristallideks. Moodustuvad pilved. Veepiisad ja jääkristallid on õhus pidevas liikumises, kokku põrgates nad ühinevad ja suurenevad. Veepiiskade liitumisel tekivad vihmapiisad, jääkristallide ühinemisel lumehelbed. Vihm ja lumi langevad raskusjõu mõjul sademetena maapinnale.
Õhuniiskuseja õhutemperatuuri.
Eri liiki sademed
Nii vedelad kui ka tahked sademed võivad langeda mitmel erineval kujul, näiteks uduvihmana, rahena, lörtsina.
Uduvihm langeb väga väikeste, silmale peaaegu märkamatute piiskadena. Erinevalt tavalistest vihmapiiskadest ei teki uduvihmaga loikude ja veekogude pinnale lainerõngaid.
Rahe koosneb erineva kuju ja suurusega jäätükkidest. Rahet esineb soojal aastaajal. See tekib rünksajupilvedes. Tugevad tõusvad õhuvoolud kannavad veepiisku atmosfääris suurtesse kõrgustesse, kus need külmas õhus jäätuvad. Raheterad liiguvad pilves mitu korda üles-alla, kasvades neile külmuva vee arvelt kiht-kihilt järjest suuremaks. Tavaliselt on raheterade läbimõõt alla poole sentimeetri, vahel harva võivad need kasvada ka mitmesentimeetriseks. Rahega kaasneb tavaliselt ka äike.
Külmal aastaajal võib nullilähedasel temperatuuril sadada märga lund ehk lörtsi – osaliselt sulanud lumehelbeid segamini vihmapiiskadega.
Laus- ja hoogsadu
Saju iseloomu järgi räägitakse lausvihmast ja hoogvihmast. Lausvihm on pikaajaline sadu ulatuslikul maa-alal. Taevas on pikka aega ühtlaselt hall. Hoogvihm on lühiajaline, kuid tavaliselt intensiivne sadu piiratud maa-alal. See on tüüpiline suvine vihm, mis algab ja lõppeb järsult. Hoogvihma sajab rünkpilvedest ja rünksajupilvedest. Külmal aastaajal võib analoogselt eristada laus- ja hooglumesadu.
Kuidas mõõdetakse sademeid?
Sademete hulka[sõnaseletus: Sademete hulk – sademetest rõhtpinnale (sademetemõõtja anumasse) moodustuva veekihi paksus millimeetrites.] väljendatakse millimeetrites. Sademete hulk millimeetrites näitab, kui paksu veekihiga oleks maapind kaetud, kui vihmavesi ei voolaks, nõrguks ega auraks ära.
Sademete hulka mõõdetakse sademetemõõtjaga[sõnaseletus: Sademetemõõtja – vahend sademete hulga mõõtmiseks.]. Selle vahendi peamine osa on pealt avatud sademeanum. Anum paigutatakse lagedasse kohta maapinnast kõrgemale ja ümbritsetakse plekist tuulekaitsega. Kindla ajavahemiku tagant mõõdetakse anumasse kogunenud vee kogus ning anum tühjendatakse.
Ilmajaamas kasutatakse automaatseid mõõteseadmeid, mis registreerivad sademete hulga igas tunnis. Ööpäevane sademete hulk saadakse mõõtmistulemuste liitmisel. Samamoodi võib leida kuu või aasta sademete hulga. Pikaajalised ilmavaatlused näitavad, et Eestis on aastas keskmiselt 550–750 mm sademeid. Kõige sajusem kuu on august, kõige sajuvaesemad märts-aprill.
Pean meeles
Eri tüüpi sademed tekivad õhuniiskuse kondenseerumisel veepiiskadeks või jääkristallideks.
Sademete hulka mõõdetakse sademetemõõtjaga millimeetrites.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas tekivad sajupilved?
- Kirjelda erinevaid sademeid: vihm, uduvihm, rahe, lumi, lörts.
- Mis on hoogvihm? Mille poolest see erineb lausvihmast?
- Mis ühikus mõõdetakse sademete hulka? Mida see näitab?
Kui palju langes ööpäeva jooksul sademeid?
Vastus: mm.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Jälgi nädala jooksul iga päev sademeid ja kanna nende esinemine või mitteesinemine vaatlustabelisse. Valmista endale võimaluse korral vahend lume paksuse mõõtmiseks. Selleks võib olla lame alus, kuhu sajab lumi. Mõõda sadanud lume paksus joonlauaga ja kanna andmed tabelisse. Pärast seda tühjenda alus uut sadu ootama.
