Tänu õhule on võimalik eriline liikumisviis – lendamine. Lindudel võimaldab see suurtel aladel ringi liikuda ja toitu otsida. Lendu tõusmine aitab põgeneda maa peal varitsevate kiskjate eest. Talveks lendavad paljud linnud lõuna poole, kus elutingimused on soodsamad. Õhku ei kasuta liikumiseks ainult linnud. Kuigi taimed kinnituvad juurtega maapinda, aitab õhk ka paljudel taimedel uutesse kasvukohtadesse levida.
- Kuidas aitab tuul taimedel paljuneda ja levida?
- Millised kohastumised võimaldavad lindudel lennata?
- Millised loomad peale lindude suudavad lennata?
Seemnete levimine
Taimedele on tähtis, et nende viljad ja seemned satuksid emataimest kaugele. Muidu varjaksid noored taimed üksteise eest valguse, neil ei jätkuks kasvuruumi ja toitaineid. Paljude taimede viljad ja seemned levivad õhu kaudu. Kõige kaugemale levivad muidugi kõige kergemad seemned. Nad on imepeened ja tuul kannab neid kõrgele ning kaugele. Kui seeme on veidi raskem, on tal õhus lendamiseks küljes karvad või lennutiivad.
Tolmlemine
Seemnete ja viljade tekkimiseks peab taim õitsema ja tolmlema. Õietolmu toodavad õites olevad tolmukad. Tolmlemine[sõnaseletus: Tolmlemine – õietolmu sattumine õie keskel olevale emakasuudmele.] on õietolmu sattumine teise õie keskel olevale emakasuudmele. Osadel taimedel, nagu kask, lepp ja rukis, toimub tolmlemine tuule abil. Seda nimetatakse tuultolmlemiseks[sõnaseletus: Tuultolmlemine – tuule abil toimuv taimede tolmlemine.]. Need taimed õitsevad tavaliselt varakevadel, kui puud pole veel lehes, sest lehed takistaksid õietolmu laialikandumist. Õietolmu on neil palju, sest tuul keerutab seda igale poole laiali ja ainult väike osa jõuab õigele õiele. Kevadel võivad esemed mändide läheduses kattuda kollase kirmega – see on männi õietolm.
Teised taimed kasutavad tolmlemisel lendavate loomade, ennekõike putukate abi, kes otsivad õitest toiduks nektarit ja õietolmu. Õietolm kleepub selliste tolmeldajate keha külge ning nad kannavad selle teisele õiele, kus taim saabki tolmeldatud.
Lendamine
Õhku kasutavad edasiliikumiseks mitmed loomad. Selgrootutest loomadest on lennuvõimelised paljud putukad – loomariigi kõige liigirikkam rühm. Putukatel on tavaliselt kaks paari lendamiseks kohastunud tiibu, mida nad suudavad liigutada väga kiiresti.
Selgroogsetest loomadest on lendamiseks kõige paremini kohastunud linnud. Neil on lendamisvahenditeks kujunenud tiivad, mille panevad liikuma tugevad lennulihased, mis moodustavad linnu kehamassist kuni neljandiku. Inimese rinnalihased on tema kehamassist vaid sajandik. Lindude tiivad on alt nõgusad ja pealt kumerad. Tiiva eesserv on paksem, tahapoole õhenev. Ka lennuki tiivad on sellise ehitusega. Linnu sulg on väga kerge, kuid samaaegselt on ta väga vastupidav ja elastne.
Imetajatest suudavad lennata nahkhiired.
Puult puule hüpates suudab pikki vahemaid, isegi üle 100 meetri, läbi õhu liuelda ka lendorav. Tema jäsemete vahel olev nahakurd toimib langevarjuna, kuid erinevalt lendavatest loomadest ei suuda ta omal jõul ülespoole tõusta.
Pean meeles
Õhk kannab edasi taimede seemneid ja õietolmu.
Õhu kaudu levivad seemned on kerged või varustatud lennukarvadega või lennutiibadega.
Lindudel, nahkhiirtel ja putukatel on lendamiseks tiivad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millised omadused on õhu kaudu levivatel seemnetel ja viljadel?
- Kirjelda tuultolmlejate taimede õisi.
- Millised keha omadused soodustavad lindude lendamist?
- Millised loomad kasutavad õhku edasiliikumiseks peale lindude?
- Mille poolest erineb liuglemine lendamisest?
- Tuultolmlejate taimede õied on tagasihoidliku välimusega.
- Tuultolmlejate taimede õisi külastavad mesilased ja liblikad.
- Tuultolmlejad taimed õitsevad tavaliselt varakevadel.
- Tuultolmlejate taimede õites tekib palju õietolmu.
- Tuultolmlejate taimede õied on meeldiva lõhnaga.
- Tuult kasutab tolmlemiseks näiteks mänd.
Vihje
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Miks takistab vihm tuule abil tolmlemist?
- Miks ei suuda inimene lennata, kui ta oma käte külge tiivad kinnitab?
- Mille poolest erineb linnu tiib nahkhiire tiivast?
