Kokkuvõte

Õhk on erinevate gaaside segu.

• Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (ligi 4/5) ja hapnikust (1/5).
• Vähesel määral on õhus muid gaase, peamiselt argoon ja süsihappegaas.
• Õhus on ka veeauru, kuid selle hulk õhus on muutlik.

Hapniku ja süsihappegaasi tähtsus

• Hapnikku tekitavad vetikad ja taimed fotosünteesi teel.
• Elusolendid vajavad hapnikku hingamiseks. Hapniku abil toodavad rakud toitainetest energiat, jääkainena eraldub süsihappegaas.
• Põlemisel reageerivad ained ja materjalid hapnikuga. Vabaneb valgust ja soojust. Põlevas aines olev süsinik muutub süsihappegaasiks.
• Kõdunemine on surnud organismide lagundamine mikro­organismide poolt.

Õhu omadused

• Õhk on värvuseta ja lõhnata läbipaistev gaaside segu, mis täidab ruumi.
• Õhk on väga kerge.
• Õhk avaldab õhus olevatele esemetele ja pindadele rõhku. Õhurõhk väheneb, mida kõrgemale merepinna tasemest tõusta. Õhurõhk muutub ka olenevalt õhu omadustest ehk ilmast.
• Soojenedes õhk paisub, jahtudes tõmbub kokku. Soe õhk on hõredam (kergem) kui külm õhk.
• Kergem ja hõredam õhk kerkib ülespoole, tihedam ja raskem õhk vajub allapoole.
• Õhk on halb soojusjuht.

Maad ümbritsev õhk moodustab atmosfääri ehk õhkkonna.

• Atmosfääril ei ole selget ülapiiri. Mida kõrgemale merepinna tasemest tõusta, seda hõredamaks õhk muutub.
• Tänu atmosfäärile on võimalik elu Maal:
  • õhk võimaldab fotosünteesi ja hingamist;
  • atmosfäär kaitseb Maad liigse kuumenemise ja jahtumise eest;
  • atmosfäär neelab kahjuliku osa päikese­kiirgusest;
  • atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoor­kehade eest.

Õhk on elukeskkonnaks taimedele ja loomadele.

• Õhk kannab edasi taimede õietolmu ja seemneid.
• Õhu kaudu levivad seemned on kerged või varustatud lennukarvadega või lennutiibadega.
• Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad ja mõned muud loomad.
• Lindudel, nahkhiirtel ja putukatel on lendamiseks tiivad.

Ilm on atmosfääri hetkeseis kindlal ajal kindlas kohas.

• Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu. Need on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, tuul, pilvisus, sademed.

Õhutemperatuur näitab, kui soe või külm õhk on.

• Maa soojusallikas on Päike. Päikesekiirgus soojendab maapinda ja vett, mis omakorda soojendavad selle kohal olevat õhku.
• Õhutemperatuur sõltub
  • sellest, millise nurga all päikesekiired maapinnale langevad;
  • päeva ja öö kestusest;
  • aluspinna omadustest, selle tumedusest või heledusest.
• Õhutemperatuuri mõõtmisel peab termomeeter olema otsese päikese­kiirguse eest varjatud. Ilmajaamas mõõdetakse õhutemperatuuri 2 m kõrgusel maapinnast.

Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes.

• Õhu paneb liikuma õhutemperatuuride ja õhurõhkude erinevus eri piirkondades.
• Tuule suund näitab, millisest ilmakaarest tuul puhub.
• Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga ja mõõtühik on meeter sekundis (m/s).

Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks.

• Veeauru tihenemist veeks nimetatakse kondenseerumiseks.
• Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel veepiisakeste või jääkristallide kogumiks.
• Erinevatel kõrgustel ja erinevates tingimustes tekivad eri tüüpi pilved – kiudpilved, kihtpilved, rünkpilved jt.
• Pilvedest langeb vesi mitme­suguste vedelate või tahkete sademetena (vihm, lumi, rahe, lörts jne).
• Sademete hulka mõõdetakse millimeetrites. Sademete hulk millimeetrites näitab, kui paks veekiht jääks maapinnale, kui vesi kuskile ära ei kaoks.

Lähipäevade ilma ennustavad sünoptikud.

• Ilma ennustamiseks jälgitakse ulatuslike õhumasside omadusi, liikumist ja muutumist nii maa pealt kui ka satelliitidelt.
• Ilma aitavad ennustada võimsate arvutitega loodud arvutimudelid.

Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:

õhkkond, õhk, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, kondenseerumine, tuul, tuule kiirus, tuule suund, pilved, sademed, ilm, tolmlemine.

Sa oskad

• iseloomustada katsete põhjal õhu koostist ja omadusi;
• selgitada hapniku ja süsihappegaasi seoseid fotosünteesil, hingamisel, kõdunemisel ja põlemisel;
• mõõta õhutemperatuuri, hinnata pilvisust ja tuule kiirust ning määrata pilvetüüpe ja tuule suunda;
• leida infot ilma kohta ja võrrelda ilmaandmete kaartide järgi ilma Eesti erinevates osades;
• selgitada keskkonnatingimuste mõju elusolenditele ning iseloomustada taimede, lindude ja putukate kohastumusi eluga õhkkeskkonnas.

1. Millised on õhu kaks peamist koostisosa? Kui suure osa õhust need moodustavad?
2. Mida leidub õhus vähemal määral?
3. Mida saab õhust oma elutegevuseks roheline taim? Mida inimene?
4. Milleks vajavad taimed süsihappegaasi?
5. Milleks vajavad taimed ja loomad hapnikku?
6. Milliste looduslike protsesside käigus tekib süsihappegaas? Hapnik?
7. Mida on vaja põlemiseks?
8. Mis takistab põlemist? Kuidas põlengut kustutada?
9. Millised on õhu omadused?
10. Millise katsega saab näidata, et õhk täidab ruumi?
11. Kuidas kasutatakse õhu kokkusurutavust?
12. Millise katsega saab näidata, et õhk on halb soojusjuht?
13. Kuidas kasutavad õhu halba soojusjuhtivust inimesed? Loomad ja linnud?
14. Miks me tavaliselt ei tunneta õhurõhu olemasolu?
15. Mille poolest erinevad soe ja jahe õhk? Kuidas hakkab õhk liikuma, kui seda soojendada?
16. Mille poolest erineb õhk merepinna kõrgusel ja kõrge mäe tipus?
17. Mille eest kaitseb atmosfäär Maad?
18. Kuidas looduses õhk soojeneb?
19. Mis põhjustab õhu erinevat soojenemist ja jahtumist Maa eri paikades?
20. Mis põhjustab tuult? Kuidas on tuul seotud õhurõhuga?
21. Milliste näitajatega iseloomustatakse tuult?
22. Millest koosnevad ja kuidas tekivad pilved?
23. Millised on peamised pilvede tüübid?
24. Millised on tavalised sademed suvel? Talvel?
25. Kuidas ja millistes ühikutes mõõdetakse sademete hulka?
26. Mis on ilm ja milliste ilmaelementidega seda kirjeldatakse?
27. Kuidas ennustatakse ilma?
28. Milline ilm on iseloomulik madalrõhkkonnale? Kõrgrõhkkonnale?
29. Mis on tolmlemine?
30. Kuidas erinevad tuultolmlejad taimed putuktolmlejatest taimedest?
31. Mis on iseloomulik tuulega levivatele viljadele ja seemnetele?
32. Millised kohastumused aitavad lindudel lennata?