Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues

Inimest võib ohustada teiste pahatahtlikkus ehk kuritegevus, aga sageli toimitakse ka ise ettevaatamatult ning seatakse end seeläbi ohtu. Igaüks saab ise suurendada oma turvalisust ja vähendada kuriteo ohvriks või õnnetusse sattumise võimalust.

Kodus on hea ja kindel olla, kui pere on ühiselt arutanud ning tegutsenud selle nimel, et seal oleks turvaline. Samuti tuleb läbi arutada, kuidas ühes või teises ohuolukorras käituda.

Koolis viibivad lapsed ja noored kolmandiku ööpäevast. Isikliku turvalisuse suurendamiseks järgi järgmisi soovitusi.

Kõige rohkem isikuvastaseid kuritegusid pannakse toime avalikes kohtades. Neist on võimalik hoiduda, kui arvestad järgmisi näpunäiteid.

Kui küsimus on enda turvalisuses, on lubatud käituda tavatul viisil. Ohtlikust olukorrast pääsemiseks võid ära joosta, kõva häälega karjuda, valetada ja ka lüüa.

Mida teha, kui oled langenud kallaletungi ohvriks?

• Kutsu otsekohe politsei, helistades 112.
• Püüa meelde jätta kurjategija tundemärgid.

Tänaval ja õues on inimesed enamasti liiklejad ning seetõttu tuleb enda ja kaaslaste turvalisuse tagamiseks järgida liiklusseaduse ettekirjutusi.

Jalakäija
​Jalakäija liikleb jalgsi või ratastoolis. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.

Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel kõndijat või ratastoolis liikujat.

Halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.

Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Jalgrattur

Jalgratta juhtimiseks peab 10–15-aastasel isikul vastavalt liiklusseadusele olema jalgratturi juhiluba. Jalgrattaga sõites peab alla 16-aastane kandma lõua alt kinnitatud jalgratturikiivrit.

Jalgrattal peab olema:

1. töökorras pidur ja signaalkell;
2. ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.

Jalgrattur peab teadma:

1. liiklusohutust mõjutavaid tegureid;
2. teistest liiklejatest lähtuvaid iseloomulikke riskifaktoreid;
3. liiklusreeglite nõudeid, liikluskorraldusvahendite tähendust, teeandmise kohustust ja piiranguid;
4. riskitegureid, mida põhjustab sõiduki juhtimine erinevates tee- ja ilmastikuoludes;
5. sõidukiiruse valikuga seonduvaid ohte;
6. väsimusest ja pimedast ajast tulenevate muudatuste mõju juhi käitumisele, reageerimisajale, tajumisele, arusaamisele ning otsustamisele;
7. käitumisreegleid liiklusõnnetuse korral;
8. sõiduki tehnilisele seisukorrale esitatavaid nõudeid.

Jalgrattur peab oskama:

1. teostada enne sõidu alustamist sõiduki korrasoleku kontrolli ja hinnata sõiduki tehnilise seisukorra vastavust nõuetele;
2. valitseda sõidukit ja juhtida seda kindlalt ning ohutult;
3. lähenevaid sõidukeid jälgida ja käega märku anda, kaotamata tasakaalu ja jalgratta üle kontrolli;
4. hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ning vastavalt olukorrale tegutseda;
5. käituda õigesti liiklusõnnetuse korral.

Jalgrattur peab suhtuma teistesse liiklejatesse mõistvalt ja tähelepanelikult.
​Jalgrattur peab ohutu sõitmise tagamiseks rakendama kõiki vajalikke ettevaatus-abinõusid:

1. jälgima liiklust ja liikluskorraldusvahendeid, õigeaegselt märkama tekkinud või tekkida võivat ohtu enda ees, kõrval või taga;
2. tegutsema ohu korral õigesti;
3. käituma seaduskuulekalt, järgima liiklusreegleid ja liikluse reguleerija juhiseid;
4. suhtlema lubatud ja arusaadaval viisil teiste liiklejatega;
5. arvestama teiste liiklejatega ja suhtuma neisse lugupidavalt.

Kergliikur on istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, näiteks elektriline tõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur või monoratas. Kergliikuril tohib sõita ainult üksi.

Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelpool nimetatud teed puuduvad. Laste kergliikuriga liiklemise vanusepiirangud on seotud teede ja teeosadega, kus soovitakse sõita, ning sellega, kas lapsel on kaasas täiskasvanud saatja või mitte.

8–15-aastane noor, kellel pole jalgratturi juhiluba, võib sõiduteel sõita ainult täiskasvanu​ järelevalve all, kui ei ole nimetatud teid. 10–15-aastane jalgrattur, kellel on juhiluba, võib sõiduteel sõita iseseisvalt, kui ei ole varem loetletud teid ja teeosasid.

Elektrilise tõukeratta rentija peab olema vähemalt 16-aastane.

Selleks et teada kõiki nõudeid, loe lisaks transpordiamet.ee/elektritoukeratas.

Eelnevalt said teada, kuidas kodus, koolis ja avalikes kohtades end hoida ja turvaliselt tunda. Kuid oluline on õigesti käituda ka siis, kui sinu kodukohas või riigis on mingi suurem ohuolukord või kriis.

Elanikkonnakaitse eesmärk ongi suurendada inimeste valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla ning inimesi kriisis toetada. Oluline on, et iga inimene suudaks kuni abi saabumiseni ise hakkama saada ja vajadusel ka teisi aidata.

Kriis on ootamatu ja keeruline olukord, mis ohustab inimeste elu, tervist või vara ning häirib ühiskonna normaalset toimimist. Kriisid võivad tekkida erinevatel põhjustel – poliitilistel, looduslikel, tehnoloogilistel, keskkondlikel, majanduslikel, sotsiaalsetel või sõjalistel. Kriisiks võib olla näiteks üleujutus, tugev torm, erakordne kuumus, metsa ja maastiku tulekahju, suure kannatanute arvuga põleng või varing, mere- ja rannikureostus, ulatuslik elektri- või sidekatkestus, küberrünnak, terrorism, transpordiõnnetus, massiline korratus, epideemia, loomataud, massiline seaduslik või ebaseaduslik sisseränne, tuumaõnnetus, sõjaline oht.

Elanikkonnakaitse kriisi ajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut:

• ohuteavituseks,
• evakuatsiooniks,
• varjumiseks,
• päästetöödeks,
• esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks,
• vältimatuks sotsiaalabiks,
• psühhosotsiaalseks kriisiabiks,
• muuks elanikele hädavajalikuks abiks.

Riik saadab kiire ja vahetu ohu korral oma elanikele ohuteavituse. See on hoiatus, et oht on tulekul või käes, samas antakse ka käitumisjuhiseid edasiseks tegutsemiseks. Näiteks kui lühikese ajaga sajab väga palju lund ja tuiskab ning kuuled raadiost või televiisorist tormihoiatust ja soovitusi õigeks käitumiseks, siis see ongi üks ohuteavituse viise. Vajadusel võib riik saata ohu kohta ka sõnumi. Näiteks Saaremaa veereostuse ajal saadeti seal elavatele inimestele sõnum, milles teavitati neid ohust ja anti juhiseid, kuidas käituda. Ohuteavitus on nagu sõber, kes ütleb sulle: „Ole valmis, ole ettevaatlik!“ Vt ka lisa 12.