Veebisuhtlus

Kas digikirjutamine erineb pastakaga kirjutamisest? 

E-kiri

Meili teel suhtlemist iseloomustab kiirus, lühidus ja sageli ka kirjakeele reegleid eirav keelekasutus. Siiski tuleb ka meili saates arvestada suhtlusolukorraga – olenevalt kirja adressaadist ehk saajast ja eesmärgist tuleb valida sobiv väljendusviis. Näiteks sõbra või hea tuttavaga suheldes võib vabalt kasutada slängi, lühendeid ja emotikone, kui sõber neist aru saab. Kui mõni kirjavahemärk või suur algustäht ka ununeb, ei sünni sellest harilikult suurt tüli.

Võõraste või vanemate inimestega suheldes on parem kasutada kirjakeelt ja arvestada e-kirja vormistamise reegleid. Sellisel juhul saavad nii kirja saatja kui ka vastuvõtja sõnumist ühtmoodi aru ning sobimatu väljendusviis või vale vormistus ei tekita teises suhtluspooles eelarvamusi ega muid tõrkeid, mis võiksid suhtlemist häirida.

Valik äppide ikoone

Mõtle!

  1. Milliseid suhtluskanaleid kasutad sina?
  2. Mille jaoks oled kaustanud e-kirja?
  3. Mis on e-kirja eelised vestlusrakenduste ees?

Soovitusi ametlikuks veebisuhtluseks

  • Lisa meilile alati teema, mis vihjab kirja sisule. See aitab kirja saajal paremini orienteeruda saabunud postis ning olulised kirjad ei jää tähelepanuta. Samuti on nii lihtsam vanade kirjade hulgast vajalikku leida.
  • Kirjuta võimalikult selgelt, lühidalt ja täpselt.
  • Jäta lõikude vahele üks tühi rida.
  • Meiliga manuseid saates tutvusta neid kirjas lühidalt. Pane manustele lühike ja konkreetne pealkiri.
  • Ära edasta oma isiklikke andmeid (elukoht, pangakonto nr jt), kui sa ei ole täiesti kindel kirja saaja usaldusväärsuses.
  • Vasta alati saadud kirjale. Ära unusta teatada, et oled manused kätte saanud, ja tänada saadetise eest.
  • Kui kirjavahetuses osaleb korraga mitu inimest, otsusta enne iga kirja saatmist, kas see on mõeldud kõigile või ainult ühele suhtluspartnerile.
Kas see e-kiri on kirjakeelne või leidub selles ka argikeele tunnuseid?

Tootsilt köstrile


Köstrilt Tootsile


Töö e-kirjadega

Põhjendades lähtu nendest punktidest:
​1) kas teema on sõnastatud selgelt ja täpselt,
​2) kas algus ja lõpp on ametlikule kirjale sobivas stiilis,
​3) kas kiri sisaldab ainult olulist infot,
​4) milline on kirjutaja keelekasutus (sõnavara, kirjavead).


Kuidas käituksid firmajuhina, kui saaksid mõne sellise kirja?


Kokkuvõtteks

  1. Miks sobib mõnikord meilisuhtlusesse vabam keelekasutus hästi?
  2. Miks tuleks lisada e-kirjale teema?
  3. Millal oleks meilisuhtluses parem kasutada kirjakeelt?
  4. Miks jäetakse e-kirjas tekstilõikude vahele tühi rida?